Vot sedasi. Kuna taevas oli ilus sinine ja minu meel kah sama värvi, siis kodinad kokku ja Tamula randa minek. Vot sedasi ma seal passisin. Ja mõnus oli. Ja liivahood käisid minust mõnusalt üle - hea et suhu veel ei saanud. Rannast veel niipalju, et mul jäi mulje, et ma olin ainuke meeshing seal (peale mõne vananässi). Kus on siis teised mehed? Minu teooria on selline. Nagu üleeile kuuldud, et Võrus on ilusaid naised, et seda ütlevad need võõrad, kes Võrru tulevad. Olgu! Teooria siis selline, et need ilusad Võru naised on Võru meeste poolt hõivatud. Üldiselt on noored tüdrukud kas ei tea mitmendal ringil juba (midagi püsivat ei julge keegi enam sealt loota) või lükkavad lapsevankrit. Rannas oli enamus naisterahvaid tõesti koos lastega. Ja mitte ainult ühega. Ikka mitu. Ma ei tea, mida mehed mõtlevad. Tegelt võiks see nii välja näha. Naine on rannas lapsega ja mees on tööl, teenib raha. (osad naisterahvad rannas olid siiski üksi - need on õpetajad, kel suved vabad). Siis tuleb mees koju ja hakkab maja ehitama või põldu harima. Kord kvartalis või aastas jõuab ka naisega seksida. Siis mõne aja pärast sünnib perre uus laps ja mees peab ikka raha teenima. Kuid ärge muretsege. Võrus on asi hea. Halvimal juhul on tal vaid särk selga päevitunud. Aga parimal juhul on mees veel pruunim, kui naine, kes on päevi vaeva näinud oma päevituse saavutamisega. Pidev liikumine on mõnus ja sedasi saab ka kõikjale päikest. Olgu. Igatahes oli rannas hea soe, aga silmailu nappis!
Tegelikult on igasugu muud sebimist kah, kui ainult rannas olla ja siin “Õlle 17” juures netis istuda - aga see kõik on muude tegemiste arendaja ja parendaja ;) Postitan sellegi teksti üles. Jesse va Võru-kael.
Aga nüüd tahaks kirjutada veel ka jäätisest, konnast, rattasõidust ja muust sarnasest traditsioonist. Asi selles, et mu esimesed kaks korda rattasõitu ongi jäänud sinnapaika. Pole rohkem lihtsalt olnud aega minna - seks ajaks kui muud toimetused läbi on, on juba veidi pime maanteele minna. Veel pimedam on metsa vahel. Aga küll ma ta ikka varsti ellu äratan. Kasvõi osaliselt. Teine armas teema on aga see kärnkonn, keda ma viimastel õhtutel olen ikka maja läheduses ringi luusimas näinud. Kord on ta autode varju all, siis näen ma teda keldriukse varjus aega parajaks tegemas, et pimedus saabuks. Muret teeb mulle kõige enam aga me kass, mille Tipa Tallinnast tõi, kuna töökaaslasel jäi uus korter lihtsalt vääga pisikeseks. Kassil on siin maal muidugi lahe elu, aga see konn … ma tean seda mõnusalt suurt kärnkonna juba ammu. Juba aastaid, sest ka varasematel aegadel olen ma teda pidevalt öösiti näinud ringi liikumas või passimas. Pikka iga talle igatahes ja mõnusaid kohtumisi. Ta on lihtsalt nii lahe. Ning kolmas, hambaid valutama ajav traditsioon on mul jäätise söömine. No seda olen ma küll järjepidevalt teinud. Juba kolmas päev järjest võtan külmikust pooleliitrise kuubiku ja segan ta ouzo ja/või mõne muu asjandusega mõnusalt pehmeks massiks ja siis kukun lakkuma lusikat või kõrrega imema. Vot sedapalju nendest traditsioonidest.
Muus osas on lood säänsed, et tegelesin rattahoidja valmistusega - pisikesed tagasilöögid, pluss esialgne avastus, et mu sedaan kerega auto raamid on teineteisele liiga lähestikku ning see võib luhta ajada 25- kroonise eelarvega rattahoidja meisterdamise. Muul juhul tuleb seda teha 1200- eelarvega, ostes spsets THULE toote. Aga ma usun siiski, et isegi kui panen sellele 25- le midagi juurde, saan kah väga hea tulemuse, sest nende eelmainitud summade vahe on ikka päris kolossaalne. Ei pääsenud ma mõtlemast ka oma toa lae tegemisel. Ei ole asi nii lihtne et võta plaat ja liist ja löö lakke. Ikka üheksa korda mõõtmist ning ühe korra lõikamist. Seega olin sunnitud kogu lae ikkagi paberile joonistama ja mõttes ja pildis tuli kogu asi läbi mängida. Vot ja sinna see aeg läheb, miks ma ei jõua rattaga sõitma. Aga mõnus elamine saaks, kui ma oma toa korda taas saaks. Seks ajaks on vast mu puhkus ja seks kah läbi :) Heh, tegelt ma olen seal toas juba maganud mõned suved, aga nüüd tahaks asja lõpuni viimistleda. See on selline paljude akendega tuba - põhimõtteliselt üks sein ongi aknaid täis, nii oma 6-7 suurt akent + otsaaknad, millest üks on mõnus ümmargune akvaariumiaken, suur kah. Need aknad on pärit ühest ehitisest. Kunagi oli üks mees saanud pangalt kogemata mingi hiiglasliku summa. Selle raha eest hakkas ta ehitama kuhugi Kesk-Eestisse filmistuudiot. See olevat olnud paganama suur ja võimas hoone. Põhimõtteliselt jõuti niikaugele, et oli tarvis teha siseviimistlus veel. Aga siis saadi asjale jälile ja mees aimas halba. Selle tulemusena hakkas ta tehtut maha lammutama, igat asja mis vähegi müüa andis, ta ka maha müüs - nii ei näinud need aknad kunagi inimesi, kes oleks olnud seotud filmindusega. Mees ja tema kompanjonid ise aga pagesid Ameerikasse. Oligi mingi naljakas seik, et kui isa neil akendel omal ajal järgi käis, siis küsis et kas saab järgmine nädal kah veel tulla. Selle peale vastas mees naeratades, et: “Ehhh, järgmiseks nädalaks on kõik siit läinud juba Ameerikasse, ja keegi ei tea, kes seda järgijäänud kraami müüma hakkab või mis sellega üldse edasi tehakse”. Niipalju siis akendest.
Homme tahan taas vara tõusti, aga Pärnu ma siiski ei plaani minna. Paistab, et mu senised nõunikud Pärnu ilmas suhtes on väga kahtlased olnud. Aga eks ma tee sellest omad järeldused. Nüüd oleks aeg tuutsi minna.
PS! See pubi, kus wifis käin - jäätisekokteil ei olnud ikka nii hea!
1 kommentaar:
vaga huvitav, aitah
Postita kommentaar