laupäev, juuli 22, 2006

09 Kuidas ma ahjupuid riita sättisin

Hola hei! Täna on tegelikult see päev, mil ma puhkuse blogitamisega üldse algust tegin. Ülejäänu on mineviku projektsioon. Aga kui teha päev otsa ühte ja sama asja, siis palju suurt kirja panna ei olegi. Ometi algas hommik sellega, et ema viskas mingid uued püksid voodisse, mis ta mulle spets ostnud oli, ning hakkas kohe mind õue tööle õhutama. Asi selles et Aivars oli tulnud puukoormaga ja Audi pidavat ette jääma. Tagantjärgi vaadates - ega ikka ei jäänud :P Olgu, see selleks. Hommikupuder ja kohvi juba kõik valmis, kui ma taas (peale auto eest ajamist keerasin taas voodisse, kuna hiline voodiminek andis veel tunda) jalad alla võtsin. Ja nuh - vaadates kella - oli see kah juba keskpäeva poole jõudmas. Seega pool kaksteist sain õue. Kogu päev mööduski kahe Kamassi täie puude riita viimises ja sättimises. Nende kahe koorma vahele jäi õnneks ka lõunapaus ja üks magus uneamps - eilne andis ikkagi tunda. Oma päeva vürtsitasin riieteta ujumisega ning õhtul ka veel üks rattaring Räpolt alla Võru suunas, siis parempööre Palometsa suuna, kuni Iskna jõeni (Lasva valla algus) Seejärel ots ringi ja Palometsast keerasin kodu poole ja ühtlasi kruusa peale. Peab mainima, et see suvi pikendati seda Lasva teed asfaltkattega, mis on igati mõistlik otsus. Edaspidi ootan et ka Kütioru asfaltkattega pinnatakse. Olgu - peale mõnusat rattasõitu hüppasin taas vette (mulle hakkab tunduma, et rattasõit ja selline megalahe ujumine on asendamas seksi) ning õhtu lõppes tassikese värske piparmünditee ning nädalaplaanide pidamisega. Huvitav, kas ma ikka viitsin sellist blogi siin koostada iga päeva kohta. Kes see ikka lugema hakkab? Kelle asi see üldse on? Paneks siis mingeid mõtteid ikka üle? Ok, ma mõtlen seda, et võtan elust niipalju kui suudan ja püüan seda veidi lihtsamalt võtta. Ja aru saada, et kõigist tüdrukutest ei tasu oodada midagi enamat kui lihtsalt naeratus. Kui todagi :) Ratas on parem kui rate. Ning päeva lõpetas filmike “Wag the dog”.

Kommentaare ei ole: