Hommikul ärkasin ikka tõelsielt vara ja tegin olemasolevatest asjadest taaskord süüa;) John astus kuue ajal hommikul uksest sisse ja hakkas midagi sonima teemal, et tema ei tea ja et tema ikka ei tule jne jne, kuigi pileti oli ju ostetud – igatahes olime me Alessioga kahekesi need minejad, kes bussiga Bratislavasse (Slovakkia, hih, ja ma ei teadnud piirini jõudmisel ikka, et kas ma saan üle või mitte).
4-5 tunni pärast olime kohal. Esmalt otsisime infopunkti üles, seal selgitasime, kuhu ööbima läheme ja kus raha saab vahetada. Alessio vahetas siis oma eurod ära. Esimese asjana ostsime 48 tunnise ühistranspordikaardi (150 slovakkia krooni, ega ma polegi veel eesti rahasse arvestanud; Üldse, slovakkias käisin ma nii ära, et mul polnud aimu, palju ma raha kulutasin, ega teadvustanud mingit kursisuhet, aga mis seal ikka, dollarid olid ju igaks juhuks kaasas), kuigi ma ei tea, kas see ära tasus, vist ikka, Tsehhis ostsin ma ju 7 päevase ja see oli igati lahe ja kasulik tehing, ei mingit piletitega jändamist.
Ok, järgmisena leidsime Hosteli odava ja viisaka ( ~700 SLK/ 2 ööd) ja läksime lähedal asuvasse kohta õhtusöögile (Asjapulga nimeks oli midagi Sherlocki juures vms, sest ega me slovakkia keelsest midagi aru saanud, süüa tellisime ikka kätega ja vene keelega rääkides, nipp on see, et vene keelt tuleb rääkida vigaselt, siis nad saavad aru). Peale õhtukat, läksime kesklinna, vanalinna, kus toimusid EU ühinemise üritused. That’s it! Jõime õlut ja sattusime jõe äärde ja ühtede kohalikega (üks briti kodanik James ftom Thames kah) plaanisime minna laeva peale („Silkus“) peole, aga see oli nii mega täis, et võtsime takso, mis kihutas 130ga mööda linna (pole ka ime, sest masinal olid ju ralliistmed sees ja kõrvalt meie see kohalik tuttav tüdruk (polnud enam teab mis kaine) õhutas veel takka ja palus tümpsu kõvemaks keerata) ööklubisse „Maiden“ – enamjaolt üks pubekate koht!
Allora, 4 ajal me lahkusime, kõndisime jala linna (oh vaene alessio), ootasime 1.5 tundi bussi, rääkisime kohalike öiste noortega, saime esimese trollibussiga hostelisse ja vupsti kukkusime vooditesse, kui surnud – Dobrõi Noch!
reede, aprill 30, 2004
neljapäev, aprill 29, 2004
Bella va-io!
Hei hei,
Ega ma ei oska öelda, aga kell 12 sain õue ja linna peale ma läksingi. Jalutasin ringi palju-palju. Sest vanalinn oli ikka suur. Ja ilm oli nii vahvalt tore et leidsin ühe poekese, kust ostsin odavat õllekest ( meie rahas umbes 4 krooni) (Tagant järgi meenutades oli see ka üks parimaid õllesi ja isegi kusagil Eestis olevat seda müüa, kuigi ma ei tea, kas leian seda, aga nimeks on tal: BRANIK, nii et mina kutsusin seda PRÄÄNIKUKS :)) ja Snickersi ja siis sattusin mingisse parki, kus sääred-varbad paljaks tõmbasin ning õllel hea maitsta lasin. Kuni viimaks avastasin, et kell saab juba 5 ja trammi (nr 14) peale hüppasin ning toanaabritüdrukuid kohtasin. Sedasi suure lärmiga tulime koju, kus Alessio pikutas, ja oli ka homseks piletid ära ostnud.
Sellest päevast on veel mäletada vaid seda, et oli Alessio ja Gabriella vahel suur vaidlus, mispeale ühine õhtusöök tühistati ja meie läksime kolmekesi (Jesse, Alessio ja John) sakslaste grillipeole, mis koosnes dum-dum sakslastest + veel ilged pidurid (ok, paar tükki ei olnud, aga mis teha, kui ülejäänud olid). Koju minnes oleks me Johniga (see ongi see koht mida ma paar päeva tagasi Johnist mainisin) ääre pealt kohalikele tsehhidele molli keeranud, aga Alessio rahustas meid maha;)
Nuuh, siis jaurasime kodus veel esimese korrusega ja siis teise korrusega ja kolmandagagi, kuid mis sellest ikka, kui viina pole:)
Ega ma ei oska öelda, aga kell 12 sain õue ja linna peale ma läksingi. Jalutasin ringi palju-palju. Sest vanalinn oli ikka suur. Ja ilm oli nii vahvalt tore et leidsin ühe poekese, kust ostsin odavat õllekest ( meie rahas umbes 4 krooni) (Tagant järgi meenutades oli see ka üks parimaid õllesi ja isegi kusagil Eestis olevat seda müüa, kuigi ma ei tea, kas leian seda, aga nimeks on tal: BRANIK, nii et mina kutsusin seda PRÄÄNIKUKS :)) ja Snickersi ja siis sattusin mingisse parki, kus sääred-varbad paljaks tõmbasin ning õllel hea maitsta lasin. Kuni viimaks avastasin, et kell saab juba 5 ja trammi (nr 14) peale hüppasin ning toanaabritüdrukuid kohtasin. Sedasi suure lärmiga tulime koju, kus Alessio pikutas, ja oli ka homseks piletid ära ostnud.
Sellest päevast on veel mäletada vaid seda, et oli Alessio ja Gabriella vahel suur vaidlus, mispeale ühine õhtusöök tühistati ja meie läksime kolmekesi (Jesse, Alessio ja John) sakslaste grillipeole, mis koosnes dum-dum sakslastest + veel ilged pidurid (ok, paar tükki ei olnud, aga mis teha, kui ülejäänud olid). Koju minnes oleks me Johniga (see ongi see koht mida ma paar päeva tagasi Johnist mainisin) ääre pealt kohalikele tsehhidele molli keeranud, aga Alessio rahustas meid maha;)
Nuuh, siis jaurasime kodus veel esimese korrusega ja siis teise korrusega ja kolmandagagi, kuid mis sellest ikka, kui viina pole:)
kolmapäev, aprill 28, 2004
Allora, Che si fa?
Kolmapäev,
Hei,
Mäletan vaid seda, et keset varajast hommikut hakkas mingi õudne kellaplärin pihta. Ja seda ikka pikalt ja mitte keegi ei läinud asja uurima ... ma pean silmas korteris elavaid tüdrukuid, sest minul polnud aimugi, mis pagana tirin see on. Ok, ajasin ennast siis üles ja uimerdasin suurde tuppa. Sain aru, et see on ukse kell. Vaatasin aknast välja ( mis 24h lahti on niikuinii) ja alt vaatas mulle vastu väike Alessio - nujah, ta oli ju eile öösel oma võtme mulle andnud, et ma sisse saaks. Lasin siis peo pealt tulnud poisi sisse ja kobisin tagasi voodisse - Alessio ütles et oli John'i ära kaotanud ja nii tuli ta tulema.
Ja nii me siis magasin, kuni peale lõunat otsustasin üles tulla ja ennast millegiga kosutada-turgutada. Keerasin siis ühe naljaka kohvi-mahla-riisi-vorsti-leiva-muna breakfasti. Nujah, ja kui ma hommikusöögi lõpetasin ja jõudsin veidi kööki korrastada, ärkas Alessio üles ja siis tegime taas hommikusööki ja kui me lõpetanud olime ja leiba luusse lasime, tuli Gabriella ja tegi taas midagi lõunasöögiks - spagetti, pasta, vein, ja nii ma liitusin ka tema tegevusega:) Eks see kell, oli juba 4 peale päeval liikunud ja ansela tuli kah koju, kes sai samuti meie hommiku-lõuna-õhtusöögist osa. Viimaks ajasime ennast välja ja võtsime suuna Beer Garden'i poole Letna pargis. Sinna jõudes oli sealt alla Prahale vaadates tõesti kena vaade. Nii me siis pliksutasime seal fotokaid ja tipsutasime maitsvat õlut:) kuni oli tarvis vesi välja lasta ja taas õlut juurde kaanida:):) :) kuni ma üsna lõbusas tujus juba olin:)....
Ja kui päike loojus taas ... võtsime ette teekonna tagasi mägedesse (elasime ühe mäe servapeal, vaatega Praha linnale).
Siis istusime ja tutvusime koduse olukorraga, sõime veidike ja viimaks viinagi viskasime, panin talle nimeks Viru Valgeke:) ... ja siis kõik koos neiud ja noormehed meie korterist (nuh, meid kokku 4 ju ongi, tegelt peaks 5 olema, aga üks itaallane oli mööda Tsehhid ringi rändamas) meie lemmipubisse Marquis de Sade'sse, kus ka John ennast juba muguavalt oli tundmas.
No John'ist niipalju, et tema on eht ameerika väike marakratt, kes on palju unetuid öid elanud ja kõike proovinud ja eks mõne kuuligi rindu saanud. Aga muidu oli ta tore ja me saime hästi läbi - liigagi hästi, sest kui minna ajas veidi veel edasi, neljapäeva õhtule, siis seal olime saavutanud kohalike tsehhide suhtes üksmeele :) John oli seal Tsehhis mingi õpetaja, aastaid umb 30, aga ta jättis selle programmi seal pooleli ja viimaste andmete põhjal oli kaks varianti - ta kas läheb Marquis de Sade'sse tööle või saadab Alessio teda Eestisse:) hih, siiamaani pole ta endast veel eestimail vele märku andnud:) Ja tal oli veel üks eripära: kuigi ta oli ametilt õpetaja, on tal harjumus olla võimalikult palju paljajalu ja see pole mingi ime, kui ta astub klassiruumi, viigipüskid või teksased jalas, pluus seljas, lips ees, kuid jalad paljad:)
.. jätkan õhtu kirjeldamist ... lõpuks olin ma ikka täitsa sakkis ja ütle mis sa ütled, aga ku koju jõudsime, viskasime Johniga veel veidi "Lumivalgekest" ja Gabriellaga juttu aetud varase hommikuni.
Niipalju veel informatsiooni sellest viimati mainitud neiust, et ta on ametilt jurist ja tuli siia Tsehhi selle programmiga lihtsalt aja parajaks tegemise eesmärgil - ta pidi ootama lihtsalt oma kõrgkooli graduation paberit, kõik asjad olid tal tehtud, kool lõpetatud, lihtsalt see mingi bürokraatia, et peab mingit paberit ootama. Aga Tsehhis tegeles ta mingi migratsiooni asjaga. Aga ta oli suht ükskõikne selle suhtes, sest tööl käis ta kuna viitsis ja kui oli vaja shoppama minna, siis töö võib ju mõni päev oodata:):):) nii et loll ta ei olnud:) Aga vallatud on nad mõlemad!!!
Hei,
Mäletan vaid seda, et keset varajast hommikut hakkas mingi õudne kellaplärin pihta. Ja seda ikka pikalt ja mitte keegi ei läinud asja uurima ... ma pean silmas korteris elavaid tüdrukuid, sest minul polnud aimugi, mis pagana tirin see on. Ok, ajasin ennast siis üles ja uimerdasin suurde tuppa. Sain aru, et see on ukse kell. Vaatasin aknast välja ( mis 24h lahti on niikuinii) ja alt vaatas mulle vastu väike Alessio - nujah, ta oli ju eile öösel oma võtme mulle andnud, et ma sisse saaks. Lasin siis peo pealt tulnud poisi sisse ja kobisin tagasi voodisse - Alessio ütles et oli John'i ära kaotanud ja nii tuli ta tulema.
Ja nii me siis magasin, kuni peale lõunat otsustasin üles tulla ja ennast millegiga kosutada-turgutada. Keerasin siis ühe naljaka kohvi-mahla-riisi-vorsti-leiva-muna breakfasti. Nujah, ja kui ma hommikusöögi lõpetasin ja jõudsin veidi kööki korrastada, ärkas Alessio üles ja siis tegime taas hommikusööki ja kui me lõpetanud olime ja leiba luusse lasime, tuli Gabriella ja tegi taas midagi lõunasöögiks - spagetti, pasta, vein, ja nii ma liitusin ka tema tegevusega:) Eks see kell, oli juba 4 peale päeval liikunud ja ansela tuli kah koju, kes sai samuti meie hommiku-lõuna-õhtusöögist osa. Viimaks ajasime ennast välja ja võtsime suuna Beer Garden'i poole Letna pargis. Sinna jõudes oli sealt alla Prahale vaadates tõesti kena vaade. Nii me siis pliksutasime seal fotokaid ja tipsutasime maitsvat õlut:) kuni oli tarvis vesi välja lasta ja taas õlut juurde kaanida:):) :) kuni ma üsna lõbusas tujus juba olin:)....
Ja kui päike loojus taas ... võtsime ette teekonna tagasi mägedesse (elasime ühe mäe servapeal, vaatega Praha linnale).
Siis istusime ja tutvusime koduse olukorraga, sõime veidike ja viimaks viinagi viskasime, panin talle nimeks Viru Valgeke:) ... ja siis kõik koos neiud ja noormehed meie korterist (nuh, meid kokku 4 ju ongi, tegelt peaks 5 olema, aga üks itaallane oli mööda Tsehhid ringi rändamas) meie lemmipubisse Marquis de Sade'sse, kus ka John ennast juba muguavalt oli tundmas.
No John'ist niipalju, et tema on eht ameerika väike marakratt, kes on palju unetuid öid elanud ja kõike proovinud ja eks mõne kuuligi rindu saanud. Aga muidu oli ta tore ja me saime hästi läbi - liigagi hästi, sest kui minna ajas veidi veel edasi, neljapäeva õhtule, siis seal olime saavutanud kohalike tsehhide suhtes üksmeele :) John oli seal Tsehhis mingi õpetaja, aastaid umb 30, aga ta jättis selle programmi seal pooleli ja viimaste andmete põhjal oli kaks varianti - ta kas läheb Marquis de Sade'sse tööle või saadab Alessio teda Eestisse:) hih, siiamaani pole ta endast veel eestimail vele märku andnud:) Ja tal oli veel üks eripära: kuigi ta oli ametilt õpetaja, on tal harjumus olla võimalikult palju paljajalu ja see pole mingi ime, kui ta astub klassiruumi, viigipüskid või teksased jalas, pluus seljas, lips ees, kuid jalad paljad:)
.. jätkan õhtu kirjeldamist ... lõpuks olin ma ikka täitsa sakkis ja ütle mis sa ütled, aga ku koju jõudsime, viskasime Johniga veel veidi "Lumivalgekest" ja Gabriellaga juttu aetud varase hommikuni.
Niipalju veel informatsiooni sellest viimati mainitud neiust, et ta on ametilt jurist ja tuli siia Tsehhi selle programmiga lihtsalt aja parajaks tegemise eesmärgil - ta pidi ootama lihtsalt oma kõrgkooli graduation paberit, kõik asjad olid tal tehtud, kool lõpetatud, lihtsalt see mingi bürokraatia, et peab mingit paberit ootama. Aga Tsehhis tegeles ta mingi migratsiooni asjaga. Aga ta oli suht ükskõikne selle suhtes, sest tööl käis ta kuna viitsis ja kui oli vaja shoppama minna, siis töö võib ju mõni päev oodata:):):) nii et loll ta ei olnud:) Aga vallatud on nad mõlemad!!!
teisipäev, aprill 27, 2004
Good Bye Estonia
I woke up at 7 o'clock. Did some package and ride to work. At work I finished the Vocation schedue, write to Mircala, bought Viru Valge and went home. ... Packed bags, took a shower and a taxy and drove to the airport. At 15:20 I got off from Tallinn and 16:30 I landed in Prague (Czech Republic). Alessio was in an airport so we went to his place, what is 20 minutes from downtown - quiet place and a lot of italians & americans. So he introduced me the house, residents and between 8-9 I took a little nap. We went out at 10 o'clock. Some kind of Pub (Now I now the name: Marquis de Sade)- nice one. The beer is cheap and good. And one strange guy (probably got high) bought us beer and gave us some weed also. After a while we left the pub and walked around (we met a old Mom, who make a little tourist guide in oldtown). Then we had a beer on other place and then we went home with Ron - Alessio and John did'n come so early (it was 2 o'clock at night). Arriving home I met my housemates Cabriella and Ansela (nice chicks:))(actually we become to be like a family). We talked a for while and then I went to bed. Thats All, from first Day!:):):) GOOD NIGHT!
Tellimine:
Postitused (Atom)
