Olen naelutatud arvuti külge. Mu lugu on lühike. Mu silmad on väsinud ja täna siis ... õigemini eile juba. Eile Alvin ütles:
uni sucks:
i find you the most interesting and on the same wavekength, plus you helped me in america!!lmao
Jesse:ha ha You joking
uni sucks:
NO
uni sucks:
i just remembered in america when you picked me up in the mini bus just after i crashed the bike
uni sucks:
you were there with your camera
Jesse:ok, teaching cooking and other stuff about life was also good thing to find you as a good friend ... jeah, so what was there so special to remember, because I don't remember that situation wery well
uni sucks:
i was just funny from my view
Jesse:
yes U were:)
uni sucks:
lol
Nuvot! Ja Jaika on kah taas nähtavale ilmunud – Jesse ja Jesset ei jõtku kõikjale! Vahel mõtleb ta ju hoopis millelegi ja kellelegi muule!
esmaspäev, juuni 07, 2004
laupäev, juuni 05, 2004
REEL AROUND THE FOUNTAIN
Fifteen minutes with you
Oh, I wouldn't say no
Oh, people see no worth in you
Oh, but I do
Mis on see, mis paneb asjad liikuma nii, nagu nad liiguvad? Ehk võib seda nimetada armastuseks? Sest kas tõesti on toit see, mis inimese südame liikuma kloppima paneb? Hah, nali küll et ma mida sellist siin mõtlen, aga tegelikult on öötund käes ja mul on lusti veel veidi kirjutada. Olen siin kesköises londonis ja mu peade kohal kumiseb kummaline tunne. Kohe kohe on algamas kontsert, oh ei, juba kuulengi, ooh, fifteen minutes with you, oh I wouldn't say no:)
Mõtlen sellisele naljakale asjale, et mind on üles kasvatanud alati vanemad inimesed, ja mitte vähe: it's time to tale were told, of how You took a child and You made him old;) Hea vabandus kõigile mu tegudele, kas pole?
„Jah on küll“
I dreamt about you last night
And I fell out of bed twice
You can pin and mount me like a butterfly
But "take me to the haven of your bed"
Was something that you never said
Two lumps, please
You're the bee's knees
But so am I
Oh mu wifi on peitu pugenud, pean teda otsima minema, aga vaadake, milline ilus elu on Eestis! Kas sa suudad nii palju imetleda suvist päikeseloojangut südasuvel, kui sa teed seda kevadel? Kas pole armas? Seega on elu ilus ja ilu on vaataja silmades – ja Sinu silmad ongi ilusad. Ning kui ma Sind ei näe, siis ma saan sulle vähemalt mõelda ja Sinuga rääkida, nii sedasi, endamisi. Ja ikka on see The Smiths mul siin laulmas, see öö kestab vist veel kaua! Alvin, oled Sa juba tagasi? Kas hakkame minema ... Oota, las ma saadan selle kirja veel ära, siis läheme.
Hei, mu armas Sõber, ilusat ööd Sulle,
Jesse Lee,
Londoni lähistelt,
Oh, I wouldn't say no
Oh, people see no worth in you
Oh, but I do
Mis on see, mis paneb asjad liikuma nii, nagu nad liiguvad? Ehk võib seda nimetada armastuseks? Sest kas tõesti on toit see, mis inimese südame liikuma kloppima paneb? Hah, nali küll et ma mida sellist siin mõtlen, aga tegelikult on öötund käes ja mul on lusti veel veidi kirjutada. Olen siin kesköises londonis ja mu peade kohal kumiseb kummaline tunne. Kohe kohe on algamas kontsert, oh ei, juba kuulengi, ooh, fifteen minutes with you, oh I wouldn't say no:)
Mõtlen sellisele naljakale asjale, et mind on üles kasvatanud alati vanemad inimesed, ja mitte vähe: it's time to tale were told, of how You took a child and You made him old;) Hea vabandus kõigile mu tegudele, kas pole?
„Jah on küll“
I dreamt about you last night
And I fell out of bed twice
You can pin and mount me like a butterfly
But "take me to the haven of your bed"
Was something that you never said
Two lumps, please
You're the bee's knees
But so am I
Oh mu wifi on peitu pugenud, pean teda otsima minema, aga vaadake, milline ilus elu on Eestis! Kas sa suudad nii palju imetleda suvist päikeseloojangut südasuvel, kui sa teed seda kevadel? Kas pole armas? Seega on elu ilus ja ilu on vaataja silmades – ja Sinu silmad ongi ilusad. Ning kui ma Sind ei näe, siis ma saan sulle vähemalt mõelda ja Sinuga rääkida, nii sedasi, endamisi. Ja ikka on see The Smiths mul siin laulmas, see öö kestab vist veel kaua! Alvin, oled Sa juba tagasi? Kas hakkame minema ... Oota, las ma saadan selle kirja veel ära, siis läheme.
Hei, mu armas Sõber, ilusat ööd Sulle,
Jesse Lee,
Londoni lähistelt,
kolmapäev, mai 05, 2004
teisipäev, mai 04, 2004
Figa, Carina i Bella
Täna ärkasin taas vara, sain ju kõigest tunnikese tudida:)
Tegin siis kohvi, võtsin dushi (või kuidas seda kirjutama peab - keeleteteadlased teavad), pakkisin asjad.
Jätsin kõigiga hüvasti - nojah, tegelikult kõik magasid ja ma ei saanud neid kallistada, John'i ja Rob'i nägin vaid hommikul vara akna pealt, nad olid väravast väljumas, soovisime üksteisele ilusat elu!
Ansela ärkas siiski üles, kuna ta pidi tööle minema, temaga me siis koos sealt kodunt ka lahkusime.
-arvestades hetkel mu tuju, siis nüüd ma mõtlen, et parema meelega oleks seal veel edasi elanud, kui siin istunud, sest nii ikka pole ilus, kui esimene lause, mis keegi hommikul ütleb mulle, on siukene: Jass, sa oled ikka täitsa pohhuist! No kuulge, ma üritan endast parimat, aga et keegi kohe nii alustab, eh ei, see teeb kurvaks. Ma ei ole täiuslik, aga milelgi sellisega kah ei tohi hommikut alustada. Tuleb öelda "Tere Hommikust"! Good Morning, Hi, How Are You ... nagu ameerikas tehakse, ma võiks isegi kusagil ameerikas olla parema meelega, ja teha kasvõi päev otsa füüsilist tööd, mitte et ma pean siin olema ja kelelgi nii masendavat hommikutervitust kuulma-
Anyway, mis seal ikka, läbi pisikese sikluse - valisin teistsuguse tee sinna minekuks - jõudsin taas lennujaama.
Lennujaamas seiklesin kah veidi, kuni viimaks jõudsin lennukisse. Minu pettumuseks polnud õhtulehte ja parimaid ajalehti ja see mille ma võtsin, olin ma kah juba varem lugenud. Aga seeeest sain ma ühe laia jalasirutusega koha ja väljakäik oli kah otse minu kõrval - ehk siis emergency exit:)
Sellest lennureisist on veel meenutada üks ja ütleme nii, et kogu lennureisi väldanud seik. Ma ei hakka seda siin jutustama, aga märgusõnadeks võiks olla: Jesse ise, Mari (modell); eesti mehed, väljamaa bimbomehed, piinlikkus, häbelikkus, julgus, ilus, arutelu, küsimus, naeratus:) mõned on selelst juba kuulnud kah:) :) :)
Lõpuks jõudsin koju ja siin Eestis oli kah ikka mega palav, haha, ag amina vajusin enamjaolt kohe voodisse ja tõusin alles õhtul.
Olin elurütmiga üsna sassis.
Tegin tuuri veel pedasse, et kas kõik on alles,
ja enne ööd käisin poes ja ostsin korralikud toormaterialid ja tegin isuäratava ja maitsva õthusöögi!
Kõike paremat,
Jesse,
Tegin siis kohvi, võtsin dushi (või kuidas seda kirjutama peab - keeleteteadlased teavad), pakkisin asjad.
Jätsin kõigiga hüvasti - nojah, tegelikult kõik magasid ja ma ei saanud neid kallistada, John'i ja Rob'i nägin vaid hommikul vara akna pealt, nad olid väravast väljumas, soovisime üksteisele ilusat elu!
Ansela ärkas siiski üles, kuna ta pidi tööle minema, temaga me siis koos sealt kodunt ka lahkusime.
-arvestades hetkel mu tuju, siis nüüd ma mõtlen, et parema meelega oleks seal veel edasi elanud, kui siin istunud, sest nii ikka pole ilus, kui esimene lause, mis keegi hommikul ütleb mulle, on siukene: Jass, sa oled ikka täitsa pohhuist! No kuulge, ma üritan endast parimat, aga et keegi kohe nii alustab, eh ei, see teeb kurvaks. Ma ei ole täiuslik, aga milelgi sellisega kah ei tohi hommikut alustada. Tuleb öelda "Tere Hommikust"! Good Morning, Hi, How Are You ... nagu ameerikas tehakse, ma võiks isegi kusagil ameerikas olla parema meelega, ja teha kasvõi päev otsa füüsilist tööd, mitte et ma pean siin olema ja kelelgi nii masendavat hommikutervitust kuulma-
Anyway, mis seal ikka, läbi pisikese sikluse - valisin teistsuguse tee sinna minekuks - jõudsin taas lennujaama.
Lennujaamas seiklesin kah veidi, kuni viimaks jõudsin lennukisse. Minu pettumuseks polnud õhtulehte ja parimaid ajalehti ja see mille ma võtsin, olin ma kah juba varem lugenud. Aga seeeest sain ma ühe laia jalasirutusega koha ja väljakäik oli kah otse minu kõrval - ehk siis emergency exit:)
Sellest lennureisist on veel meenutada üks ja ütleme nii, et kogu lennureisi väldanud seik. Ma ei hakka seda siin jutustama, aga märgusõnadeks võiks olla: Jesse ise, Mari (modell); eesti mehed, väljamaa bimbomehed, piinlikkus, häbelikkus, julgus, ilus, arutelu, küsimus, naeratus:) mõned on selelst juba kuulnud kah:) :) :)
Lõpuks jõudsin koju ja siin Eestis oli kah ikka mega palav, haha, ag amina vajusin enamjaolt kohe voodisse ja tõusin alles õhtul.
Olin elurütmiga üsna sassis.
Tegin tuuri veel pedasse, et kas kõik on alles,
ja enne ööd käisin poes ja ostsin korralikud toormaterialid ja tegin isuäratava ja maitsva õthusöögi!
Kõike paremat,
Jesse,
esmaspäev, mai 03, 2004
Sei Stupenda!
Täna ärkasin vara, 06:06 on vara minu jaoks, Võtsin suuna Hajie poole, kus Evrika ja teised elavad. Sain nendega bussi peale (08:00) ja koos läks sõit lahti.
Esiteks Karlsteini lossi (öelge kui ma kirjavigu teen) ümbruskonda, siis Golden Horse mägede koopaid vaatama, ja siis 2 tunnine ots Karlovari’sse (jälle võib kirjavigu esineda).
Linn ise on kui linn muinasjutus, samas liigagi turistiküllane. So, me liikusime seal ringi ja käisime välibasseinis ujumas. Kuni viimaks õlled taaskord võtsime ja bussi läksime (no eks 5 tundi olime linna peal kah ju).
10ks olin Evrikaga minu pool. Alessio oli kodus ja üks see normaalne saksa tüdruk oli kah meil külas. 12ks jõudsime kolmekesi (saksa tüdruk läks mingile kontserdile) linna, kus kohtusime teiste eestlastega ja mõnusa mahlakoksiga;)
Siis üritasime mõnda kohta leida, kuni viimaks maandusime ikka Marquis de Sade juures. It was nice! Ja pealegi, oli ju alles esmaspäev:) Pärast külastasime veel paari kohta – ohh, sellese undeground hi-tech-ultra üritusele tahaks ma veel kunagi minna, see oli lahe – aga enamus olid üldiselt bullshit (esmaspäevased). Tagatipuks käisime veel ühes vingemas kohas, kus igal korrusel on erinev muusikastiil (eks ikka seal silla vanalinnapoolses otsas, Eesti saatkonna ligidal, veidi allapoole jalutada), turva oli kah eriti karm ja vinge, aint et kui sisse läksime, siis 5st korrusest 2 olid lahti ja nuh, rahvast oli suht vähe – aga eks me tegime oma showd kah veidi, et rõõmu juurde tekitada:) :) :) Seejärel oli kell juba 4-5 ja otus tuli lahkuda. Jalutasime seal silla peal, varahommikuses Prahas, mis oli omamoodi armas ja omapärane ja ega jah – päeval Sa seda, kallis lugeja, küll ei näe – nuvot. Ahsoos, Alessiole hakkas Inna meeldima ja ta kutsus meile väiksele kokteilile, aga muu rahvas oli vastu:) ma kah veiz;) Lõpetuseks saatsime nad metroose ja ise jõudsime kah voodisse, kusjuures kodu sõites alessio iga aja tagan ikka raputas mind, et vaadaku, et ma peatust maha ei maga – no minust polnud küll mingit vaatajat!
HÄÄD ÖÖD, kui seda üldse soovida saab, sest nu see minu magamine oli pigem lühike pikutamine! Miks? Eks lugege järgmist päeva!
Esiteks Karlsteini lossi (öelge kui ma kirjavigu teen) ümbruskonda, siis Golden Horse mägede koopaid vaatama, ja siis 2 tunnine ots Karlovari’sse (jälle võib kirjavigu esineda).
Linn ise on kui linn muinasjutus, samas liigagi turistiküllane. So, me liikusime seal ringi ja käisime välibasseinis ujumas. Kuni viimaks õlled taaskord võtsime ja bussi läksime (no eks 5 tundi olime linna peal kah ju).
10ks olin Evrikaga minu pool. Alessio oli kodus ja üks see normaalne saksa tüdruk oli kah meil külas. 12ks jõudsime kolmekesi (saksa tüdruk läks mingile kontserdile) linna, kus kohtusime teiste eestlastega ja mõnusa mahlakoksiga;)
Siis üritasime mõnda kohta leida, kuni viimaks maandusime ikka Marquis de Sade juures. It was nice! Ja pealegi, oli ju alles esmaspäev:) Pärast külastasime veel paari kohta – ohh, sellese undeground hi-tech-ultra üritusele tahaks ma veel kunagi minna, see oli lahe – aga enamus olid üldiselt bullshit (esmaspäevased). Tagatipuks käisime veel ühes vingemas kohas, kus igal korrusel on erinev muusikastiil (eks ikka seal silla vanalinnapoolses otsas, Eesti saatkonna ligidal, veidi allapoole jalutada), turva oli kah eriti karm ja vinge, aint et kui sisse läksime, siis 5st korrusest 2 olid lahti ja nuh, rahvast oli suht vähe – aga eks me tegime oma showd kah veidi, et rõõmu juurde tekitada:) :) :) Seejärel oli kell juba 4-5 ja otus tuli lahkuda. Jalutasime seal silla peal, varahommikuses Prahas, mis oli omamoodi armas ja omapärane ja ega jah – päeval Sa seda, kallis lugeja, küll ei näe – nuvot. Ahsoos, Alessiole hakkas Inna meeldima ja ta kutsus meile väiksele kokteilile, aga muu rahvas oli vastu:) ma kah veiz;) Lõpetuseks saatsime nad metroose ja ise jõudsime kah voodisse, kusjuures kodu sõites alessio iga aja tagan ikka raputas mind, et vaadaku, et ma peatust maha ei maga – no minust polnud küll mingit vaatajat!
HÄÄD ÖÖD, kui seda üldse soovida saab, sest nu see minu magamine oli pigem lühike pikutamine! Miks? Eks lugege järgmist päeva!
pühapäev, mai 02, 2004
Mi Piaci Tanto!
We woke up at 9. Packed bags and left them to the administration. We had a breakfast at Sherlock place, brought tickets from bus station, took a look in oldtown, took the luggage from the hostel and went to the bus station and took a bus to Prague (15:00 From Bratislava, Eurolines).
At home , at 20:00 o'clock, we had a dinner and then I met Estonian group (Evrika, Astri, Inna, Janek, Pille and Kristi). But we couldn't find Marquis de Sade so we were walking around until they went to home. I went home also. Boring ah? Hah, nope! Aou, I met the other italian guy, who was traveling around the Czech Republic and just arrived at home ... but... I didn't sleep in girls room ;) the italian guy did it!
Have a nice sleep!
At home , at 20:00 o'clock, we had a dinner and then I met Estonian group (Evrika, Astri, Inna, Janek, Pille and Kristi). But we couldn't find Marquis de Sade so we were walking around until they went to home. I went home also. Boring ah? Hah, nope! Aou, I met the other italian guy, who was traveling around the Czech Republic and just arrived at home ... but... I didn't sleep in girls room ;) the italian guy did it!
Have a nice sleep!
laupäev, mai 01, 2004
REGGIO CALABRIA
ESIMENE MAI, PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS, BRIT, mu kallis õekene! Ja EuroLiit on nüüd ka Eestis. Bullshit.
Anyway.
As we went to sleep at 6 o’clock we woke up at 13:00. So I took a shower, we had a breakfast-lunch nearby the Hostel (actually still the Sherlock diner) we live (no. 212 troll from President House).
Then we went to downtown: President’s Garden & Oldtown. Also we were checking bus schedules and times in Bus Station. It was EU-join-day, so there were a lot of people around old town. And we did a little shopping also – just some ice cream and apples :)
And I took a lot of pictures. Man – I like this pencil;) Finally there was a firework at 10 o’clock and after that and one beer we took a trolleybus back to home (I mean the hostel), where Alessio decided to finish up toilet paper ( 2 days, one person & 2 toilet paper rolls:) :) )
GOOD NIGHT
/NEMONICA KRAMARE – the name of the bus stop we lived/
Anyway.
As we went to sleep at 6 o’clock we woke up at 13:00. So I took a shower, we had a breakfast-lunch nearby the Hostel (actually still the Sherlock diner) we live (no. 212 troll from President House).
Then we went to downtown: President’s Garden & Oldtown. Also we were checking bus schedules and times in Bus Station. It was EU-join-day, so there were a lot of people around old town. And we did a little shopping also – just some ice cream and apples :)
And I took a lot of pictures. Man – I like this pencil;) Finally there was a firework at 10 o’clock and after that and one beer we took a trolleybus back to home (I mean the hostel), where Alessio decided to finish up toilet paper ( 2 days, one person & 2 toilet paper rolls:) :) )
GOOD NIGHT
/NEMONICA KRAMARE – the name of the bus stop we lived/
reede, aprill 30, 2004
Ciao bambola
Hommikul ärkasin ikka tõelsielt vara ja tegin olemasolevatest asjadest taaskord süüa;) John astus kuue ajal hommikul uksest sisse ja hakkas midagi sonima teemal, et tema ei tea ja et tema ikka ei tule jne jne, kuigi pileti oli ju ostetud – igatahes olime me Alessioga kahekesi need minejad, kes bussiga Bratislavasse (Slovakkia, hih, ja ma ei teadnud piirini jõudmisel ikka, et kas ma saan üle või mitte).
4-5 tunni pärast olime kohal. Esmalt otsisime infopunkti üles, seal selgitasime, kuhu ööbima läheme ja kus raha saab vahetada. Alessio vahetas siis oma eurod ära. Esimese asjana ostsime 48 tunnise ühistranspordikaardi (150 slovakkia krooni, ega ma polegi veel eesti rahasse arvestanud; Üldse, slovakkias käisin ma nii ära, et mul polnud aimu, palju ma raha kulutasin, ega teadvustanud mingit kursisuhet, aga mis seal ikka, dollarid olid ju igaks juhuks kaasas), kuigi ma ei tea, kas see ära tasus, vist ikka, Tsehhis ostsin ma ju 7 päevase ja see oli igati lahe ja kasulik tehing, ei mingit piletitega jändamist.
Ok, järgmisena leidsime Hosteli odava ja viisaka ( ~700 SLK/ 2 ööd) ja läksime lähedal asuvasse kohta õhtusöögile (Asjapulga nimeks oli midagi Sherlocki juures vms, sest ega me slovakkia keelsest midagi aru saanud, süüa tellisime ikka kätega ja vene keelega rääkides, nipp on see, et vene keelt tuleb rääkida vigaselt, siis nad saavad aru). Peale õhtukat, läksime kesklinna, vanalinna, kus toimusid EU ühinemise üritused. That’s it! Jõime õlut ja sattusime jõe äärde ja ühtede kohalikega (üks briti kodanik James ftom Thames kah) plaanisime minna laeva peale („Silkus“) peole, aga see oli nii mega täis, et võtsime takso, mis kihutas 130ga mööda linna (pole ka ime, sest masinal olid ju ralliistmed sees ja kõrvalt meie see kohalik tuttav tüdruk (polnud enam teab mis kaine) õhutas veel takka ja palus tümpsu kõvemaks keerata) ööklubisse „Maiden“ – enamjaolt üks pubekate koht!
Allora, 4 ajal me lahkusime, kõndisime jala linna (oh vaene alessio), ootasime 1.5 tundi bussi, rääkisime kohalike öiste noortega, saime esimese trollibussiga hostelisse ja vupsti kukkusime vooditesse, kui surnud – Dobrõi Noch!
4-5 tunni pärast olime kohal. Esmalt otsisime infopunkti üles, seal selgitasime, kuhu ööbima läheme ja kus raha saab vahetada. Alessio vahetas siis oma eurod ära. Esimese asjana ostsime 48 tunnise ühistranspordikaardi (150 slovakkia krooni, ega ma polegi veel eesti rahasse arvestanud; Üldse, slovakkias käisin ma nii ära, et mul polnud aimu, palju ma raha kulutasin, ega teadvustanud mingit kursisuhet, aga mis seal ikka, dollarid olid ju igaks juhuks kaasas), kuigi ma ei tea, kas see ära tasus, vist ikka, Tsehhis ostsin ma ju 7 päevase ja see oli igati lahe ja kasulik tehing, ei mingit piletitega jändamist.
Ok, järgmisena leidsime Hosteli odava ja viisaka ( ~700 SLK/ 2 ööd) ja läksime lähedal asuvasse kohta õhtusöögile (Asjapulga nimeks oli midagi Sherlocki juures vms, sest ega me slovakkia keelsest midagi aru saanud, süüa tellisime ikka kätega ja vene keelega rääkides, nipp on see, et vene keelt tuleb rääkida vigaselt, siis nad saavad aru). Peale õhtukat, läksime kesklinna, vanalinna, kus toimusid EU ühinemise üritused. That’s it! Jõime õlut ja sattusime jõe äärde ja ühtede kohalikega (üks briti kodanik James ftom Thames kah) plaanisime minna laeva peale („Silkus“) peole, aga see oli nii mega täis, et võtsime takso, mis kihutas 130ga mööda linna (pole ka ime, sest masinal olid ju ralliistmed sees ja kõrvalt meie see kohalik tuttav tüdruk (polnud enam teab mis kaine) õhutas veel takka ja palus tümpsu kõvemaks keerata) ööklubisse „Maiden“ – enamjaolt üks pubekate koht!
Allora, 4 ajal me lahkusime, kõndisime jala linna (oh vaene alessio), ootasime 1.5 tundi bussi, rääkisime kohalike öiste noortega, saime esimese trollibussiga hostelisse ja vupsti kukkusime vooditesse, kui surnud – Dobrõi Noch!
neljapäev, aprill 29, 2004
Bella va-io!
Hei hei,
Ega ma ei oska öelda, aga kell 12 sain õue ja linna peale ma läksingi. Jalutasin ringi palju-palju. Sest vanalinn oli ikka suur. Ja ilm oli nii vahvalt tore et leidsin ühe poekese, kust ostsin odavat õllekest ( meie rahas umbes 4 krooni) (Tagant järgi meenutades oli see ka üks parimaid õllesi ja isegi kusagil Eestis olevat seda müüa, kuigi ma ei tea, kas leian seda, aga nimeks on tal: BRANIK, nii et mina kutsusin seda PRÄÄNIKUKS :)) ja Snickersi ja siis sattusin mingisse parki, kus sääred-varbad paljaks tõmbasin ning õllel hea maitsta lasin. Kuni viimaks avastasin, et kell saab juba 5 ja trammi (nr 14) peale hüppasin ning toanaabritüdrukuid kohtasin. Sedasi suure lärmiga tulime koju, kus Alessio pikutas, ja oli ka homseks piletid ära ostnud.
Sellest päevast on veel mäletada vaid seda, et oli Alessio ja Gabriella vahel suur vaidlus, mispeale ühine õhtusöök tühistati ja meie läksime kolmekesi (Jesse, Alessio ja John) sakslaste grillipeole, mis koosnes dum-dum sakslastest + veel ilged pidurid (ok, paar tükki ei olnud, aga mis teha, kui ülejäänud olid). Koju minnes oleks me Johniga (see ongi see koht mida ma paar päeva tagasi Johnist mainisin) ääre pealt kohalikele tsehhidele molli keeranud, aga Alessio rahustas meid maha;)
Nuuh, siis jaurasime kodus veel esimese korrusega ja siis teise korrusega ja kolmandagagi, kuid mis sellest ikka, kui viina pole:)
Ega ma ei oska öelda, aga kell 12 sain õue ja linna peale ma läksingi. Jalutasin ringi palju-palju. Sest vanalinn oli ikka suur. Ja ilm oli nii vahvalt tore et leidsin ühe poekese, kust ostsin odavat õllekest ( meie rahas umbes 4 krooni) (Tagant järgi meenutades oli see ka üks parimaid õllesi ja isegi kusagil Eestis olevat seda müüa, kuigi ma ei tea, kas leian seda, aga nimeks on tal: BRANIK, nii et mina kutsusin seda PRÄÄNIKUKS :)) ja Snickersi ja siis sattusin mingisse parki, kus sääred-varbad paljaks tõmbasin ning õllel hea maitsta lasin. Kuni viimaks avastasin, et kell saab juba 5 ja trammi (nr 14) peale hüppasin ning toanaabritüdrukuid kohtasin. Sedasi suure lärmiga tulime koju, kus Alessio pikutas, ja oli ka homseks piletid ära ostnud.
Sellest päevast on veel mäletada vaid seda, et oli Alessio ja Gabriella vahel suur vaidlus, mispeale ühine õhtusöök tühistati ja meie läksime kolmekesi (Jesse, Alessio ja John) sakslaste grillipeole, mis koosnes dum-dum sakslastest + veel ilged pidurid (ok, paar tükki ei olnud, aga mis teha, kui ülejäänud olid). Koju minnes oleks me Johniga (see ongi see koht mida ma paar päeva tagasi Johnist mainisin) ääre pealt kohalikele tsehhidele molli keeranud, aga Alessio rahustas meid maha;)
Nuuh, siis jaurasime kodus veel esimese korrusega ja siis teise korrusega ja kolmandagagi, kuid mis sellest ikka, kui viina pole:)
kolmapäev, aprill 28, 2004
Allora, Che si fa?
Kolmapäev,
Hei,
Mäletan vaid seda, et keset varajast hommikut hakkas mingi õudne kellaplärin pihta. Ja seda ikka pikalt ja mitte keegi ei läinud asja uurima ... ma pean silmas korteris elavaid tüdrukuid, sest minul polnud aimugi, mis pagana tirin see on. Ok, ajasin ennast siis üles ja uimerdasin suurde tuppa. Sain aru, et see on ukse kell. Vaatasin aknast välja ( mis 24h lahti on niikuinii) ja alt vaatas mulle vastu väike Alessio - nujah, ta oli ju eile öösel oma võtme mulle andnud, et ma sisse saaks. Lasin siis peo pealt tulnud poisi sisse ja kobisin tagasi voodisse - Alessio ütles et oli John'i ära kaotanud ja nii tuli ta tulema.
Ja nii me siis magasin, kuni peale lõunat otsustasin üles tulla ja ennast millegiga kosutada-turgutada. Keerasin siis ühe naljaka kohvi-mahla-riisi-vorsti-leiva-muna breakfasti. Nujah, ja kui ma hommikusöögi lõpetasin ja jõudsin veidi kööki korrastada, ärkas Alessio üles ja siis tegime taas hommikusööki ja kui me lõpetanud olime ja leiba luusse lasime, tuli Gabriella ja tegi taas midagi lõunasöögiks - spagetti, pasta, vein, ja nii ma liitusin ka tema tegevusega:) Eks see kell, oli juba 4 peale päeval liikunud ja ansela tuli kah koju, kes sai samuti meie hommiku-lõuna-õhtusöögist osa. Viimaks ajasime ennast välja ja võtsime suuna Beer Garden'i poole Letna pargis. Sinna jõudes oli sealt alla Prahale vaadates tõesti kena vaade. Nii me siis pliksutasime seal fotokaid ja tipsutasime maitsvat õlut:) kuni oli tarvis vesi välja lasta ja taas õlut juurde kaanida:):) :) kuni ma üsna lõbusas tujus juba olin:)....
Ja kui päike loojus taas ... võtsime ette teekonna tagasi mägedesse (elasime ühe mäe servapeal, vaatega Praha linnale).
Siis istusime ja tutvusime koduse olukorraga, sõime veidike ja viimaks viinagi viskasime, panin talle nimeks Viru Valgeke:) ... ja siis kõik koos neiud ja noormehed meie korterist (nuh, meid kokku 4 ju ongi, tegelt peaks 5 olema, aga üks itaallane oli mööda Tsehhid ringi rändamas) meie lemmipubisse Marquis de Sade'sse, kus ka John ennast juba muguavalt oli tundmas.
No John'ist niipalju, et tema on eht ameerika väike marakratt, kes on palju unetuid öid elanud ja kõike proovinud ja eks mõne kuuligi rindu saanud. Aga muidu oli ta tore ja me saime hästi läbi - liigagi hästi, sest kui minna ajas veidi veel edasi, neljapäeva õhtule, siis seal olime saavutanud kohalike tsehhide suhtes üksmeele :) John oli seal Tsehhis mingi õpetaja, aastaid umb 30, aga ta jättis selle programmi seal pooleli ja viimaste andmete põhjal oli kaks varianti - ta kas läheb Marquis de Sade'sse tööle või saadab Alessio teda Eestisse:) hih, siiamaani pole ta endast veel eestimail vele märku andnud:) Ja tal oli veel üks eripära: kuigi ta oli ametilt õpetaja, on tal harjumus olla võimalikult palju paljajalu ja see pole mingi ime, kui ta astub klassiruumi, viigipüskid või teksased jalas, pluus seljas, lips ees, kuid jalad paljad:)
.. jätkan õhtu kirjeldamist ... lõpuks olin ma ikka täitsa sakkis ja ütle mis sa ütled, aga ku koju jõudsime, viskasime Johniga veel veidi "Lumivalgekest" ja Gabriellaga juttu aetud varase hommikuni.
Niipalju veel informatsiooni sellest viimati mainitud neiust, et ta on ametilt jurist ja tuli siia Tsehhi selle programmiga lihtsalt aja parajaks tegemise eesmärgil - ta pidi ootama lihtsalt oma kõrgkooli graduation paberit, kõik asjad olid tal tehtud, kool lõpetatud, lihtsalt see mingi bürokraatia, et peab mingit paberit ootama. Aga Tsehhis tegeles ta mingi migratsiooni asjaga. Aga ta oli suht ükskõikne selle suhtes, sest tööl käis ta kuna viitsis ja kui oli vaja shoppama minna, siis töö võib ju mõni päev oodata:):):) nii et loll ta ei olnud:) Aga vallatud on nad mõlemad!!!
Hei,
Mäletan vaid seda, et keset varajast hommikut hakkas mingi õudne kellaplärin pihta. Ja seda ikka pikalt ja mitte keegi ei läinud asja uurima ... ma pean silmas korteris elavaid tüdrukuid, sest minul polnud aimugi, mis pagana tirin see on. Ok, ajasin ennast siis üles ja uimerdasin suurde tuppa. Sain aru, et see on ukse kell. Vaatasin aknast välja ( mis 24h lahti on niikuinii) ja alt vaatas mulle vastu väike Alessio - nujah, ta oli ju eile öösel oma võtme mulle andnud, et ma sisse saaks. Lasin siis peo pealt tulnud poisi sisse ja kobisin tagasi voodisse - Alessio ütles et oli John'i ära kaotanud ja nii tuli ta tulema.
Ja nii me siis magasin, kuni peale lõunat otsustasin üles tulla ja ennast millegiga kosutada-turgutada. Keerasin siis ühe naljaka kohvi-mahla-riisi-vorsti-leiva-muna breakfasti. Nujah, ja kui ma hommikusöögi lõpetasin ja jõudsin veidi kööki korrastada, ärkas Alessio üles ja siis tegime taas hommikusööki ja kui me lõpetanud olime ja leiba luusse lasime, tuli Gabriella ja tegi taas midagi lõunasöögiks - spagetti, pasta, vein, ja nii ma liitusin ka tema tegevusega:) Eks see kell, oli juba 4 peale päeval liikunud ja ansela tuli kah koju, kes sai samuti meie hommiku-lõuna-õhtusöögist osa. Viimaks ajasime ennast välja ja võtsime suuna Beer Garden'i poole Letna pargis. Sinna jõudes oli sealt alla Prahale vaadates tõesti kena vaade. Nii me siis pliksutasime seal fotokaid ja tipsutasime maitsvat õlut:) kuni oli tarvis vesi välja lasta ja taas õlut juurde kaanida:):) :) kuni ma üsna lõbusas tujus juba olin:)....
Ja kui päike loojus taas ... võtsime ette teekonna tagasi mägedesse (elasime ühe mäe servapeal, vaatega Praha linnale).
Siis istusime ja tutvusime koduse olukorraga, sõime veidike ja viimaks viinagi viskasime, panin talle nimeks Viru Valgeke:) ... ja siis kõik koos neiud ja noormehed meie korterist (nuh, meid kokku 4 ju ongi, tegelt peaks 5 olema, aga üks itaallane oli mööda Tsehhid ringi rändamas) meie lemmipubisse Marquis de Sade'sse, kus ka John ennast juba muguavalt oli tundmas.
No John'ist niipalju, et tema on eht ameerika väike marakratt, kes on palju unetuid öid elanud ja kõike proovinud ja eks mõne kuuligi rindu saanud. Aga muidu oli ta tore ja me saime hästi läbi - liigagi hästi, sest kui minna ajas veidi veel edasi, neljapäeva õhtule, siis seal olime saavutanud kohalike tsehhide suhtes üksmeele :) John oli seal Tsehhis mingi õpetaja, aastaid umb 30, aga ta jättis selle programmi seal pooleli ja viimaste andmete põhjal oli kaks varianti - ta kas läheb Marquis de Sade'sse tööle või saadab Alessio teda Eestisse:) hih, siiamaani pole ta endast veel eestimail vele märku andnud:) Ja tal oli veel üks eripära: kuigi ta oli ametilt õpetaja, on tal harjumus olla võimalikult palju paljajalu ja see pole mingi ime, kui ta astub klassiruumi, viigipüskid või teksased jalas, pluus seljas, lips ees, kuid jalad paljad:)
.. jätkan õhtu kirjeldamist ... lõpuks olin ma ikka täitsa sakkis ja ütle mis sa ütled, aga ku koju jõudsime, viskasime Johniga veel veidi "Lumivalgekest" ja Gabriellaga juttu aetud varase hommikuni.
Niipalju veel informatsiooni sellest viimati mainitud neiust, et ta on ametilt jurist ja tuli siia Tsehhi selle programmiga lihtsalt aja parajaks tegemise eesmärgil - ta pidi ootama lihtsalt oma kõrgkooli graduation paberit, kõik asjad olid tal tehtud, kool lõpetatud, lihtsalt see mingi bürokraatia, et peab mingit paberit ootama. Aga Tsehhis tegeles ta mingi migratsiooni asjaga. Aga ta oli suht ükskõikne selle suhtes, sest tööl käis ta kuna viitsis ja kui oli vaja shoppama minna, siis töö võib ju mõni päev oodata:):):) nii et loll ta ei olnud:) Aga vallatud on nad mõlemad!!!
teisipäev, aprill 27, 2004
Good Bye Estonia
I woke up at 7 o'clock. Did some package and ride to work. At work I finished the Vocation schedue, write to Mircala, bought Viru Valge and went home. ... Packed bags, took a shower and a taxy and drove to the airport. At 15:20 I got off from Tallinn and 16:30 I landed in Prague (Czech Republic). Alessio was in an airport so we went to his place, what is 20 minutes from downtown - quiet place and a lot of italians & americans. So he introduced me the house, residents and between 8-9 I took a little nap. We went out at 10 o'clock. Some kind of Pub (Now I now the name: Marquis de Sade)- nice one. The beer is cheap and good. And one strange guy (probably got high) bought us beer and gave us some weed also. After a while we left the pub and walked around (we met a old Mom, who make a little tourist guide in oldtown). Then we had a beer on other place and then we went home with Ron - Alessio and John did'n come so early (it was 2 o'clock at night). Arriving home I met my housemates Cabriella and Ansela (nice chicks:))(actually we become to be like a family). We talked a for while and then I went to bed. Thats All, from first Day!:):):) GOOD NIGHT!
Tellimine:
Postitused (Atom)
