Tänavapsühholoog: kõikvõimas külaline ja patsiga poisi kuupuhastus

Võiks luua uue blogi, nimega: "Igasugused kaasa-, vastu- ja ülemõtlemised Margunnari blogi suhtes"

Igatahes mulle meeldib Margunnari blogi lugeda ja tihtipeale on siis kas midagi juurde lisada, või täielikult vastu vaielda või kahe käega poolt olla tema mõtlemistele.

Aga kui nüüd asuda teema juurde "psühholoogilised tähelepanekud otse tänavalt" - siis ka minul tärkas tänaval kõndides ja iPod'i kuulates huvi inimeste vastu, kes liiguvad mulle vastu või minu ümber või kusagil vaateväljas. Tekkis huvi, et mida nad mõtlevad, kuhu lähevad jne jne. Ja siis üks minu sõber laitis selle mõtte või optimistliku huvi maha tsitaadiga:

"oh jummal...usu mind, see tundub koik p6nevana et mis iniemsed m6tlevad kyll...aga kui sa opid neid lugema sekundiga labi nagema, siis USU, sa ei taha teada enam kuhu nad lahevad ja mida nad m6tlevad...usun et osaliselt on see just mind teinud karsituks ja short tempered, sest peavd labi imestan et kui sihitud nad on,isegi oma 60dates elusaastates paljud."

Niipalju täpsustuseks, et tegu on eesti juurtega ameeriklasest ja võibolla ka jätab endast veidi moody mulje.

Seega ühelt poolt olen ma Moody jutuga nõus ja vaidleks Margunanrile vastu. Aga ma ei jäta optimisti-jonni ja olen siiski Margunnari poolel.

"VAHEL ON ELU ILUS"

Seis 1:0 Margunnari kasuks

Lusikahoki:
No kuule Margunnar. See tütre ei olnud nii rumal kui Sina ja ka mina õpetaks elutarkust oma pojale või tütrele, mitte ei hakka mingit suvalist ja täiskasvanut Margunnarit õpetama, Kõigepealt tuleb õpetada muna siis kana. Kanaga on aega ;)

Seis: 1:1 Viik

Kuna ma olen kah "patsiga poiss" olnud, ja tean et leidub ikka igasugu mõtlejaid ja iselülitajaid, ning mõnede naiste päevad pidid sellised õudukat ka nendele endile olema, siis punkti saan ikka mina, mitte margunnar :)

Seis: 1:2 Jesse kasuks

Aga see võinuks hoopis kommentaar Margunnari blogile olla :)

Aga nädalaga on elu edasi läinud ja Aadu hakkab kohe kohe ravi saama - tähtsamad jupid on juba ostetud.

Märjad unenäod: veel veidi selliseid ilmasi ja ma teen Motikale kindlsutuse ära :)


Ja siit tuleb nädala/päeva nali:

Vares istus puuotsas. Ei teinud midagi. Tuli jänes: "Mis teed seal, vares?" Vares: "Mitte midagi ei tee." Jänes: "Kas ma võin ka mitte midagi teha?" Vares: "Minugipoolest!" Tuli rebane ja vaatas, et jänes istub puuall, sõi ta ära ja läks minema. Selle peale ütles vares loo moraali: "Mitte midagi teha võivad ainult need, kes kõrgel kohal istuvad!"

Kõrvus kumiseb mul trumm

Nagu jälitab üks häda teise järel - praegu lapopilt klõbistades käib kõrvust läbi kummaline ja valus kõmin - nii ei lasta ka minu olmeprobleemidel teist teed minna, vaid hoitakse mingil kummalisel põhjusel mind kinni nendes. Tänaseks olmeprobleemiks oli siis Aadu ülevaatus. Eile öösel Tartu Rahu ballilt tulles tegin peateuse Kose Ristis ja avastasime, et lisaks nädalatagustele sündmustele on Aadut vahepeal vandaalid külastanud, ja küljepeeglid ning ühe aknaruudu puruks löönud. See ei andnud mulle öösel rahu ja täna lõuna paiku suundusingi Allaniga tagasi. Kohapeal siis turgutasime Aadu tööle, lappisime haavu ja painutasime detaile oma esialgse kuju suunas ning kirjutasin essee ka Politseionudele. Siiski ma Aaduga kaugele ei jõudnud, kuna kümnekilomeetrise testsõidu järel avastasin et velje tagant vaatab mulle punane kuu vastu - piduriketas ja klotsid olid tulipunaselt hõõgumas. Seega leidis Aadu endale taas uue vahepeatuskoha ja loodame et keegi talle enam liiga ei tee. Tuleval nädalal leiame talle õige taastusravi remondikoha.

Aga kas sellest üldse kirjutada?
Vähemalt on algus tehtud!

Edasi võivad tulla filosoofilisemad teemad, inspireerituna nähtust, kuuldust jne. Isehakanud psõhholoogia alkeemik :)