13 Kuidas ma Pärnu ranna Tamula rannaga asendasin

Vot sedasi. Kuna taevas oli ilus sinine ja minu meel kah sama värvi, siis kodinad kokku ja Tamula randa minek. Vot sedasi ma seal passisin. Ja mõnus oli. Ja liivahood käisid minust mõnusalt üle - hea et suhu veel ei saanud. Rannast veel niipalju, et mul jäi mulje, et ma olin ainuke meeshing seal (peale mõne vananässi). Kus on siis teised mehed? Minu teooria on selline. Nagu üleeile kuuldud, et Võrus on ilusaid naised, et seda ütlevad need võõrad, kes Võrru tulevad. Olgu! Teooria siis selline, et need ilusad Võru naised on Võru meeste poolt hõivatud. Üldiselt on noored tüdrukud kas ei tea mitmendal ringil juba (midagi püsivat ei julge keegi enam sealt loota) või lükkavad lapsevankrit. Rannas oli enamus naisterahvaid tõesti koos lastega. Ja mitte ainult ühega. Ikka mitu. Ma ei tea, mida mehed mõtlevad. Tegelt võiks see nii välja näha. Naine on rannas lapsega ja mees on tööl, teenib raha. (osad naisterahvad rannas olid siiski üksi - need on õpetajad, kel suved vabad). Siis tuleb mees koju ja hakkab maja ehitama või põldu harima. Kord kvartalis või aastas jõuab ka naisega seksida. Siis mõne aja pärast sünnib perre uus laps ja mees peab ikka raha teenima. Kuid ärge muretsege. Võrus on asi hea. Halvimal juhul on tal vaid särk selga päevitunud. Aga parimal juhul on mees veel pruunim, kui naine, kes on päevi vaeva näinud oma päevituse saavutamisega. Pidev liikumine on mõnus ja sedasi saab ka kõikjale päikest. Olgu. Igatahes oli rannas hea soe, aga silmailu nappis!

Tegelikult on igasugu muud sebimist kah, kui ainult rannas olla ja siin “Õlle 17” juures netis istuda - aga see kõik on muude tegemiste arendaja ja parendaja ;) Postitan sellegi teksti üles. Jesse va Võru-kael.

Aga nüüd tahaks kirjutada veel ka jäätisest, konnast, rattasõidust ja muust sarnasest traditsioonist. Asi selles, et mu esimesed kaks korda rattasõitu ongi jäänud sinnapaika. Pole rohkem lihtsalt olnud aega minna - seks ajaks kui muud toimetused läbi on, on juba veidi pime maanteele minna. Veel pimedam on metsa vahel. Aga küll ma ta ikka varsti ellu äratan. Kasvõi osaliselt. Teine armas teema on aga see kärnkonn, keda ma viimastel õhtutel olen ikka maja läheduses ringi luusimas näinud. Kord on ta autode varju all, siis näen ma teda keldriukse varjus aega parajaks tegemas, et pimedus saabuks. Muret teeb mulle kõige enam aga me kass, mille Tipa Tallinnast tõi, kuna töökaaslasel jäi uus korter lihtsalt vääga pisikeseks. Kassil on siin maal muidugi lahe elu, aga see konn … ma tean seda mõnusalt suurt kärnkonna juba ammu. Juba aastaid, sest ka varasematel aegadel olen ma teda pidevalt öösiti näinud ringi liikumas või passimas. Pikka iga talle igatahes ja mõnusaid kohtumisi. Ta on lihtsalt nii lahe. Ning kolmas, hambaid valutama ajav traditsioon on mul jäätise söömine. No seda olen ma küll järjepidevalt teinud. Juba kolmas päev järjest võtan külmikust pooleliitrise kuubiku ja segan ta ouzo ja/või mõne muu asjandusega mõnusalt pehmeks massiks ja siis kukun lakkuma lusikat või kõrrega imema. Vot sedapalju nendest traditsioonidest.

Muus osas on lood säänsed, et tegelesin rattahoidja valmistusega - pisikesed tagasilöögid, pluss esialgne avastus, et mu sedaan kerega auto raamid on teineteisele liiga lähestikku ning see võib luhta ajada 25- kroonise eelarvega rattahoidja meisterdamise. Muul juhul tuleb seda teha 1200- eelarvega, ostes spsets THULE toote. Aga ma usun siiski, et isegi kui panen sellele 25- le midagi juurde, saan kah väga hea tulemuse, sest nende eelmainitud summade vahe on ikka päris kolossaalne. Ei pääsenud ma mõtlemast ka oma toa lae tegemisel. Ei ole asi nii lihtne et võta plaat ja liist ja löö lakke. Ikka üheksa korda mõõtmist ning ühe korra lõikamist. Seega olin sunnitud kogu lae ikkagi paberile joonistama ja mõttes ja pildis tuli kogu asi läbi mängida. Vot ja sinna see aeg läheb, miks ma ei jõua rattaga sõitma. Aga mõnus elamine saaks, kui ma oma toa korda taas saaks. Seks ajaks on vast mu puhkus ja seks kah läbi :) Heh, tegelt ma olen seal toas juba maganud mõned suved, aga nüüd tahaks asja lõpuni viimistleda. See on selline paljude akendega tuba - põhimõtteliselt üks sein ongi aknaid täis, nii oma 6-7 suurt akent + otsaaknad, millest üks on mõnus ümmargune akvaariumiaken, suur kah. Need aknad on pärit ühest ehitisest. Kunagi oli üks mees saanud pangalt kogemata mingi hiiglasliku summa. Selle raha eest hakkas ta ehitama kuhugi Kesk-Eestisse filmistuudiot. See olevat olnud paganama suur ja võimas hoone. Põhimõtteliselt jõuti niikaugele, et oli tarvis teha siseviimistlus veel. Aga siis saadi asjale jälile ja mees aimas halba. Selle tulemusena hakkas ta tehtut maha lammutama, igat asja mis vähegi müüa andis, ta ka maha müüs - nii ei näinud need aknad kunagi inimesi, kes oleks olnud seotud filmindusega. Mees ja tema kompanjonid ise aga pagesid Ameerikasse. Oligi mingi naljakas seik, et kui isa neil akendel omal ajal järgi käis, siis küsis et kas saab järgmine nädal kah veel tulla. Selle peale vastas mees naeratades, et: “Ehhh, järgmiseks nädalaks on kõik siit läinud juba Ameerikasse, ja keegi ei tea, kes seda järgijäänud kraami müüma hakkab või mis sellega üldse edasi tehakse”. Niipalju siis akendest.

Homme tahan taas vara tõusti, aga Pärnu ma siiski ei plaani minna. Paistab, et mu senised nõunikud Pärnu ilmas suhtes on väga kahtlased olnud. Aga eks ma tee sellest omad järeldused. Nüüd oleks aeg tuutsi minna.

PS! See pubi, kus wifis käin - jäätisekokteil ei olnud ikka nii hea!

12 Kuidas peno ja vaht üheks said

Hollaraa. Ei säranudki kohe päike taevas. Alles lõuna paiku hakkas lubama, kuni viimaks õhtuks oli taevaplats pilvedest puhtaks pühitud. Ma ei tea mis toimub, aga iga õhtu hakkab mul ühest kohast hammaste juures valutama. Kas hammas ise või ainult ige? Käisin ju veebruaris arsti juures ja see ütles et kõik on Norras. S.t. korras. Aga see Võru hambaarst kolis tõesti Norra või Rootsi. Üsna kiiresti pani siin oma pillid kokku, ehkki oli vist Võru tegijam hambaarstide tiim: Age Tarum ja tema mees. Aga ärakolimise põhjus ei olnudki mitte rahas, vaid selles et mehel oli siin nii igav, et tekkisid viinaprobleemid. Aga minul vist igav siin veel ei hakka. Ilm om hää lämmi ja tegemist jagus. Isegi nii palju, et ei jõua õhtuti isegi rattaga sõitma. Sellest on küll vähe kahju. Seega suurema osa päevast tegelesin ma taas peno ja vahuga. Ning õhtuks ta valmis saigi. Järgmise etapina tahaks seestpoolt tuba tegema hakata. Aga kõigepealt peab siis ema oma kraami välja vedama. Tipa tuli kah lõuna ajal Tallinnast ja esimene asi, mis ta tegi oli oma aida korrastamine. Kuramus - ma pole saanud oma tuppa sissegi veel astunud, kuigi olen juba kolm ööd siin olnud. Sest päevasel ajal on igasugu muid tegemisi. Ja näe - Tipa võtab kõige esimese asjana oma toa korrastamise ette :)

Hmm, kui ma hommiku poole Umbsaarest, selles va Aivarsi uuest majast, penot tõin, siis käisin oma uunikumi BMW’d (BMW 321) kah paitamas. Tegin paar fotoklõpsu kah. Masin tuleks ikka töökorda sättida, olgu peale, et seal vene tehnikat peal. Ise paneks midagi tänapäevasemat kasvõi peale, kui töökorda saaks. Aga pole nii suurt mahti ju. Mul see teine uunikum BMW (BMW 340) ju kah laialivõetuna alles Kuusiku juures. Kogu see värk tuletab mulle meelde, et tuleb hakata taas päeva plaane tegema ja to-do liste koostama. Esialgu näeks see välja sellisena:

*Audi remont kokku leppida (esmaspäevaks): Nii Tondi, kui ka Diisliremont, +kütusefilter, +eelsüüteküünlad,

*Mannult uurida kas ta järgmine nädal Tallinnas on. Vastasel juhul tuleb mul leida mõni usaldusväärne kassihoidja. Mul pole isegi aimu, kes see olla võiks, kuna enamus on puhkustel

*Andrus Pikk’a sünnipäevakink - mida teha, kellega teha, mõni idee juba on. Marek, Aron, Puku.

*Keldu plaanid nädalavahetuseks?

*Margunnari plaanid nädalavahetuseks?

*Rattahoidja meisterdada: kas kohalikust rattapoest saaks vajaliku materjali? Puku!

*Oma toa remont seestpoolt

*Vanaema korter ja ülal olev korter: Remont, staatus

Enam-vähem sai! Õhtul pesin veel oma auto kah ära. Oi kuidas tahaks talle juba uusi velgi alla panna, aga näe, tuleb oodata. Kõigepealt talvekummid alla sügisel ja siis talve jooksul uued kummid muretseda, ja alles kevadel saab uued kummid+veljed alla :)

Ning Margunnar on omadega ikka veel metsas õppustel. Arvasin et ta oli juba nädalavahetusel ära, aga nüüd tuleb välja, et saab alles reedel vabaks. Siis kui mul on sünnale minek. Eks näis. Tuli välja et laupäeval on veel mingi suguvõsa kokkutulek kah Tõrvas või kusagil sealkandis või sellise algusega kohas. Ju mu huuled näikse juba väääga tasakesi paranevat. Oi , ei jõua ära oodata, millal taas musitama saab hakata. Ja kui see aeg käes, siis teine samapalju aega lääb väljamõtlemisele, et keda musitada siis :P Okas. Nüüd aga proovin kikud pessu viia. Ja siis täidan mõne teise päeva kaugest minevikust ära.

PS! juba on mõned klõpsid tehtud fotokaga: a'la see bmw ja ema külmakapp, kuhu tema arvates mahuks veel toitu sisse :) Aga kuna ülekandejuhe on hetkel kadunud, siis pildid ise tulevad vist alles kunagi siis, kui olen infotehnoloogiale sammu lähemal.

PS2! kirjavigu mitte arvestada, need tahavad vahel vägisi tulla ;)

11 Kuidas ma Pärnu mineku plaane pidasin

Nunii, istun siin Õlle 17 pubi laua taga, kus pole ligipääsu interneti avarustesse. Seega ei jää muud üle kui kribada mu igapäevast blogi. Netti ma seda siit riputada ju ei saa. Olgu olgu. Päev algas taas sinise taeva ja päikesega. Ja oh kuidas see ei õhuta mind Pärnu peale mõtlema. Kurat, kui homme kah selline ilm oleks, siis põrutaks esimesel võimalusel Pärnu randa. Täna niigi on osa päeva raisust ainuüksi selle pärast, et pole samas ka aega päevitada. Praegu just käis kõva plärts vastu päikesevarju - kajakas situs vist. Keegi siis kommenteeris, et hää et lehmad ei lenda! :) Ok, hommikul pesti metslane taas inimeseks. Ehk siis Jesse taas siledaks. Seejärel toimus kampaania “paneme veepumba tööle” Selleks tuli tuua mootorpump, ühendada voolikud, parandada seda aparaati, ja siis kuni sõrme vahelt nahk maas, ka käima tõmmata. Ja vesi paaki lasta samuti :). Nunii ja praeguse kampaania nimi on “jesse tuleb linna internetti”. Ainuke asi, mida siin ei ole on internet. Seega tuleb jook lõp…. Jeee, internet tuli :) Tuleb hoopis uus jook vist tellida :) Mul on karvane tunne et omanik tuli tööle ja pistis juhtme taha. Nüüd tuleks blogitama hakata.

Oi kuidas ma siis netitasin, oi oi, kaks tundi jutti vist. Igatahes jõudis ema mulle kaks korda helistada ja küsida et kaua võib. Nimelt pidime temaga käima jälle pesumasinasi ja külmikuid vaatamas. Kõige naljakam on see et talle meeldivad teistsugused. Ehk siis mitte klassikaline valge, pigem hõbedane.

Aga lõpuks sain temaga ikkagi kokku ja vaatasime ära ja noogutasime ja siis hakkas ta mulle juba LCD telereid vaatama ja lubas et see on tema järgmise aasta ost :) Õu mai gaad :) Vurasime maale tagasi. Jätkasin peno ja vahuga möllamist. Ja seda kuni pimedani, ehk siis kusagil üheteiskümneni. Lihtsalt väljas läks nii pimedaks. Üks rida jäi veel panna. Oh ja Keldule pakkusin nädalavahetuse pidustustest osavõtmise plaane. Eks näis. Pikale sai öeldud, et ei tule üksi. Niih. Saku kaktuse GIN on kah finito ja nüüd peaks hambad läikima lööma ja tuutsi minema, kui und tuleb. Eile miskipärast ei tahtnud see uni kohe tullagi - väänlemist oli küllaga. Homme siiski vara üles ja kui ilm hea siis põruta või Kakule. Kui tee muidugi ok, on, sest paar päeva varem Kütiorus käies põrutas see tepjas tee mul suunatule välja. Ok, kena ööd, kahju et rattaga sõitma ei jõudnud. Aga see-eest tegin palju ehitustööd. Olgu. Ahjaa, mul on üllatusvillid huule peal, Palju õnne ja tundub et asi areneb edasigi. Või nuh, loodan et ta võtab hoo maha. Suudelda ei saa niikuinii kedagi :P

10 Kuidas ma külavanemat külastasin

Ja siit ta tuleb … päike sillerdas taas taevas, kui ma seekord õnneks veidi varem tõusin. Ja ega kohe ei meenugi, et mis oli see esimene asi, mida hommikul peale kohvi-sööki tegema sai asutud. Aga üht teist siiski. Näiteks mõni aku laadima ja siin on hulgim seda tehnikat, mis pidevalt sättimist tahavad. Ning lisaks veel hakkasin oma toa (loe: kinniehitatud rõdu, mis on väga ideaalne poissmehe tuba, kui ema sinna nii palju kola ei viiks) põrandat soojustama. Asi selles et toa põrand on ühtlasi ka ainuke kiht ehitusmaterjali, mis garaazhi esise pealset eraldab rõdust. Ning lisaks sellele keerulisele lausele tikub sinna kohe ka külm ligi. Igatahes sai sellega algust tehtud.

Kolme ajal aga olime juba kenasti linnas sisseoste tegemas. Ühtlasi läks ka Brit Tallinna bussi peale oma ülenädalast laevatööd tegema. Kuna plaan oli Kütioru külavanemala külla minna, siis ostsin ka veidi külakosti. Samuti igaks juhuks päevadeks ette juba jäätist, frukte, õlusi ja siidrit :)

Kodus tagasi ukerdasin veel seda soojustusmaterjali kleepida, sel ajal kui emaKarin ennast valmis sätib - Karmi (Carmen) kah ju Kütiorus - plaan oligi selline et viskan ema Karmi poole ja ise käin külavanema Imbi pool, nagu Otepääl kutsutud sai. Lõpuks - nagu emade ja naiste puhul ikka - saime kodunt leekima ja jõudsime Karmi poole ja siis ma läksin Palootsade (Imbi ja teiste tüdrukute perekonna nimi on Paloots) poole. Aga minu kurvastuseks tuli välja et Imbi oli juba Otepääle golfi mängima sõitnud. Mis siis ikka - tulin ise kah alla Karmi poole. Kõndisin ringi, noppisin kirsse, herneid, tikreid, vaarikaid. Ujusin ja magasin sillal. Kõllasin Keldule, kust sain teada et ta laupäevase minu poolt vastamata kõne põhjus oli see, et ta oli Võrus. Jobu Jesse, maga veel ja ära helista kohe tagasi :) Hea moss ikka. Aga mis siin ikka. Jesset see ei muuda. Üheksa paiku kangutasin ema sealt ikka tulema - nu nad Karmiga kohvitasid ja veinitasid ja jututasid ;) Koju jõudes sättisin taas rattariided selga ja läksin igaõhtusele ( kui lubate seda nii nimetada) seksi-asendaja-ratta-tuurile. Seekorda panin samuti Iskna jõeni ja veidi veel edasigi, aga tagasi tulles keerasin Holopi ristis põllu vahele ja tegin mõnusa shortkatti läbi karjääri ja metsa ja põldude meie karjäärini ning sealt siis kodu ja tiiki ujuma. Siin ma nüüd siis olen. Juba eile õhtul panin imeks, millise intensiivsusega sirtsud ikka siristavad - woooow!

PS! Nüüd mulle meenub, et mu printsi staatuse kroon on tema käes! Külavanema nuh!

PS2! Õhtuseks meelelahutuseks oli komöödia “Cheaper By The Dozen 2”

09 Kuidas ma ahjupuid riita sättisin

Hola hei! Täna on tegelikult see päev, mil ma puhkuse blogitamisega üldse algust tegin. Ülejäänu on mineviku projektsioon. Aga kui teha päev otsa ühte ja sama asja, siis palju suurt kirja panna ei olegi. Ometi algas hommik sellega, et ema viskas mingid uued püksid voodisse, mis ta mulle spets ostnud oli, ning hakkas kohe mind õue tööle õhutama. Asi selles et Aivars oli tulnud puukoormaga ja Audi pidavat ette jääma. Tagantjärgi vaadates - ega ikka ei jäänud :P Olgu, see selleks. Hommikupuder ja kohvi juba kõik valmis, kui ma taas (peale auto eest ajamist keerasin taas voodisse, kuna hiline voodiminek andis veel tunda) jalad alla võtsin. Ja nuh - vaadates kella - oli see kah juba keskpäeva poole jõudmas. Seega pool kaksteist sain õue. Kogu päev mööduski kahe Kamassi täie puude riita viimises ja sättimises. Nende kahe koorma vahele jäi õnneks ka lõunapaus ja üks magus uneamps - eilne andis ikkagi tunda. Oma päeva vürtsitasin riieteta ujumisega ning õhtul ka veel üks rattaring Räpolt alla Võru suunas, siis parempööre Palometsa suuna, kuni Iskna jõeni (Lasva valla algus) Seejärel ots ringi ja Palometsast keerasin kodu poole ja ühtlasi kruusa peale. Peab mainima, et see suvi pikendati seda Lasva teed asfaltkattega, mis on igati mõistlik otsus. Edaspidi ootan et ka Kütioru asfaltkattega pinnatakse. Olgu - peale mõnusat rattasõitu hüppasin taas vette (mulle hakkab tunduma, et rattasõit ja selline megalahe ujumine on asendamas seksi) ning õhtu lõppes tassikese värske piparmünditee ning nädalaplaanide pidamisega. Huvitav, kas ma ikka viitsin sellist blogi siin koostada iga päeva kohta. Kes see ikka lugema hakkab? Kelle asi see üldse on? Paneks siis mingeid mõtteid ikka üle? Ok, ma mõtlen seda, et võtan elust niipalju kui suudan ja püüan seda veidi lihtsamalt võtta. Ja aru saada, et kõigist tüdrukutest ei tasu oodada midagi enamat kui lihtsalt naeratus. Kui todagi :) Ratas on parem kui rate. Ning päeva lõpetas filmike “Wag the dog”.

08 Kuidas ma Dagö kontserdile läksin

Ärkan nagu ärkan, kes ikka hommikuid mäletab. Aga väljas on päike ja see paneb mind tegutsema. Lõpuks saan oma asjad niikaugele, et kiman Audiga Thule esindusse. Kahjuks vajalikke “kõrvasi” neil kohe ei ole ja need tuleks alles õhtuks. Seega loobun soovist. Aga siis võtab müügimees visiitkaardi ja kirjutab sinna midagi. Mees kirjutab mingi numbri ja aadressi. Ning lisab et võiks seda numbrit proovida, kuna too tüüp tegeleb ka kasutatud auto katuseraamide ja boksidega. Tore, leian antud aadressi kiirest ja veidi hiljem on mu A4 “kõrvakesed” teinud vahetust vajaliku A6 omade vastu. Peale pidin maksma 100 kulli, aga see on kõvasti etem, kui osta uuena - 360- kulli. Kokku läksid katuseraamid siis maksma 600- eeku pluss transport. Niisiis vuran koju ja hakkan asju pakkima. Kell kolm läbi saan viimaks startima. Tee ääres on hääletajaid paarikaupa, aga mul vaid üks vaba koht - ülejäänud ruum sai täidetud järgnevate asjadega: jalgratas, arvuti, riided, jalanõud, vesipiibud, kõlarid, telk, magamiskott, tekid, söök, igasugused pesemisvahendid, tööriistakohvrid ja muud kraami. Tunne nagu nüüd võiks kasvõi maailma teise otsa kimada. Viadukti alt läbi sõites soovisin sõitva rongi all, et tuleks seiklusrikas või lahe puhkus. Autostereost mängib Vaiko Eplik ja Eliit. Ent esimene tagasilöök tuleb juba helistades Keldule, kes ütleb et on peale paastumist väga haige ja nõrk ja et tema ei saa voodistki eriti püsti. Ammu siis ta veel Dagölegi jõuaks. Seega muserdan juba plaani et panen otse Võrru. Ka Marek Vahingult ei tule häid udiseid - ta juba omadega Võrumaal ja kauaks ei jäägi, niidab muru ära ja järgmine päev juba tagasi Tartus. Et niikuinii suren üksinda, siis otsustan siiski üksi Dagöle minna. Mõeldud tehtud, olen peale Tartud õige pea juba Pühajärvel. Vaatan üle paar kohalikku vaatamisväärsust: Sõja tamm ja siis asun Pühajärve ujuma minekule. Et tee läheb läbi laululava, mis ongi põhimõtteliselt järve kõrval, siis saan nii minnes kui tulles osa suurepärasest heliproovist. Tagas auto juures, valin pikalt mida selga panna. Mingi otsus tehtud, märkan seal ligidal mingeid tüdrukuid einestamas. Teen juttu. Tuleb välja et nad tulid Viljandi folgilt ja hääletades võttis Lauri Saatpalu neid isiklikult peale. Milline juhus ikkagi! Samuti on tegu Pisipeda tüdrukutega, seega on meil ühtsest ühikast palju rääkida. Ent meie vestlust hakkasid häirima vihmapiisad taevalaelt. Pidime suisa puu alla kolima. Ja loomulikult ei olnud meil ühtegi keepi ega vihmavarju. Õnneks sadu praktiliselt lõppes kontserdi alguseks. Sahka lükkas Ursula ja siis tuli Dagö peale. Lood olid väga head ja kogu kontsert oli lahe - laulsin täiega kaasa, ja sellevõrra veel kõvemini, et ma olin üksi ja et mitte üksindlustunnet tekitada. Üllatuseks saputas mind varrukast Imbi Paloots. Vestlesime paar sõna juttu ja siis ta kadus. Ahjaa - ta oli väga heas tujus. Hiljem selgus et tuju ergutas ka tal 5 coolerit ! Kontserdi lõpus kohtasin korra veel Pisipeda tüdrukuid ja ütlesin et võibolla on shansse neil veel Pika sünnipäeval Dagö’t kuulama tulla. Olgu, see tagas mulle ühe tüdruku telefoni numbri. Ja siis tuli hakata mul Võru poole liikuma. Aga vilksamisi nägin kõnniteel Imbit taas. Võtsin kõrvale ja mõni hetk hiljem oli ta juba auto peal ja sõitsime Meranosse pitsat sööma. Tema sõbrants - kes oli samuti Võrukas, jõudis kah mõni aeg hiljem sinna järgi. Saime pitsa kätte ja ajasime sõbralikult juttu. Seejärel suundusime kohalikku ööklubisse Help. Väljast paistis asi väga välja surnud olevat, aga seepool ikka oli neid noorukesi. Igatahes oli koht väga umbne ja ega midagi toredat seal ei olnud. Olime selel 50- kullise sissepääsu eest 15 minutit! Seejärel läksime Imbi sõbranna, Helen vist, poole. Tegime mu vesikat ja ajasime taas juttu. Härra vaaks oli kuum teema :). Kui Vaiko Epliku plaat läbi sai, oli kelle juba 4. pakkisin oma asjad ja asusin Võru poole teel - saatjaks taas Eliit plaat. Ühe plaadiringiga olingi kodus ja tegin käbe voodi ja vajusin unne ;)

07 Kuidas ma nohu, külmetuse ja muude suguhaiguste vastu võitlesin

Mõistsin et targem on ikka mitte nohuga eriti nina välja toppida, seega hoidsin ennast sooja teki sees.

Lihtsam oleks hakata tagant ettepoole. Aga katsun ikka siis kasvõi pookida asju jäjest ettepoole, kui midagi meenub. Ojaa, nüüd meenub ka see, et kell kuus õhtul olime taas Pukuga koos. Sedakorda siis vabariigi valitsuse sisehoovis, kus esines rahvale Rumal Noorkuu. Ja seda täitsa tasuta. Mis tähendas ka seda, et suur osa rahvast olid penskarid. Võis jääda mulje, et nad kõik on nii rõõmsameelsed, aga tuutkit - need olid kortsud nende näos, mis paistsid naeratusena. Pealegi ei plaksutanud nad eriti tihti. Eks nende penskaritega olegi nii, et kogu aeg on neil raha vähe. Ok, Savisaar lubab neile raha juurde anda. Ja annabki. Aga kas siin mitte ei lõhna rahapesu järele? Mida teeb penskar rahaga? Eks ikka ostab rohtusi. Ja kui ta saab raha juurde? Siis ostab veel rohkem rohtusi. Ja ma ei usu, et Savisaarel pole ravimifirmades käpp sees! Oojesse riigi raha läbi penskarite ravimite Savisaare taskusse. Geniaalne idee!

Kontser aga oli ise lahe, ning siis panin taas kodupoole ajama. Mida kuradit ma seal teagin? Hmm, kurat ei mäleta,. Üldse mitte ei mäleta. Ai koomusk, meenub - kaheksa, poole üheksa ajal panin ju Mustamäele leekima. Sain kokku auto katuseraami müüjaga. Raamid olid kenad, aga “kõrvad” ei sobinud - olid Audi A4 omad. Päeva jooksul müüjaga suheldes sai hind kaubeldud 600- kornsu peale. Kuna aga asi ikakgi ei klappinud, siis tingisin asja 500- peale. Müüja oli nõus ja nii see keiss lõppeski. Mul tuleb lihtsalt nüüd leida A6 “kinnituskõrvad ja kummid” , mis uuena maksavad oma 400 sotti. Eks näis, lubasin endale, et järgmisel päeval tegelen sellega.

Öö lõppes igatahes mõnusa sakiga peas, sest napilt enne keskööd jõudsin Puku poole kahe liitrise koka ja pooleliitrise Metaxaga. Keerasime aga korgi lahti ja hakkasime mõnusalt tinistama ja juttu puhuma ta rõdul. Oli selline mõnus õhtu, kuni pea mõnusalt vindiseks jäi. Nuh, seks ajaks oligi aeg koju minna. Asja tegi ekstreemseks ka see, et käisin Puku pool rattaga. Minnes oli küll veidi loll tunne et mida kuradit ma siin väntan ja higistan, aga pärast oli ikka ülilahe läbi öö kodu poole laskuda. Pealegi sai ju Puku pool dushi all käidud :)

03 Kuidas me rabamatkal käisime

Ojee, üks sume ärkamine Haapsalu lossipargi taga asuvas pargis. Loomulikult ärkasime ikka telgis, ent siiski. Ilm oli mõnusalt soe ja inimesed juba aina sagisid. Ka meie hakkasime siis vaikselt oma asjakesi ja kodinaid kokku sättima. Kuna ma ei teadnud, millal paraad on, siis keegi meist arvas et on keskpäeval. Sättisimegi oma elu selle järgi, et kell 12 saab usakate paraadi vaadata. Panime telgid kokku, grillisime liha ja lösutasime niisama. Seks ajaks kui kell 12 sai, oli parki jäänud veel mõni üksik usahing. Kui me keskpäevaks tänavale jõudsime, võttis meid vastu juba argipäevane liiklus - ei ühtegi usakat. Kurat - jälle ikaldus. Nu tegelikult olime arvatavasti paraadi lihtsalt maha maganud ja näed, meie ei saanud kah mitte midagi aru, ei mingeid hullumeelseid mürinaid ega miskit. Aga mis teha. Panime ikkagi kodinad kokku, läbi suure ootamise ja vaeva saime kusagilt mingid kokteilid .. või kas saime üldse? Ei mäletagi. Hakkasime vaikselt kodude poole sõitma. Idee oli mul siis kasvõi koos mõni loodusmatk ära teha. Ning kaardilt vaatas vastu Risti lähedal mõned loodusalad ja raba. Kuna raba teema on mul viimasel ajal väga meeltmööda, siis soovitasin ja nõudsin just seda rabamatka. Algul oldi vastu, aga pärast oli kõigil hea meel, et selline mõnus sinise taevaga ja suure tabaalaga matk sai ette võetud. Lisaks saime kohalikus rabatiigis ka ujuda. Raba ring oli kusagil 5-6 kilomeetrit. Peale raba ringi aga läksime tõesti igaüks oma teed - Meie Pukuga Tallinna ja Marek Birxiga Tartusse. Koju jõudes keerasin kõigepealt magama ja õhtul .. õhtul ajasin kamba kokku, ja ostsin ühekordse grilli, mõned õlled ja grillisime Haapsalust järele jäänud liha ära. Ja seda sealsamas Kadriorus, keset hoovi. Oli tore. Kohal käisid: Jesse, Burket, Rain&Mari-Liis ja Tipa ja see tema kutt. Ööpimeduses läks igaüks oma rada. Oli tore nädalavahetus. Aamen!

02 Kuidas me Haapsalu eluolu ja festivaliga sina-peale saime

Ärkamine ofkoors telgis, kus mujal. Muidugi - kas seda magamiseks saab üldse nimetada, kui kusagil pandi hommikuni pidu ja äratuskellaks oli ühe Chargeri V8 hullumeelne lörin. Peale mõnusat hommikukohvi traditsioonilises Ronda kohvikus oli plaan minna randa, kuid randa jõudses selgus tõsiasi, et tuul on seal kõvast hullem kui linnas sees. Seega keerasime otsa ümber ja suundusime telklaagrisse. Laotasime lina seal laiali ja “Eesti” mäng võis omadega alata. Lõuna ajal aga lahkus Margunnar, kes võttis suuna Pärnu “Palmisaare” suunas. Meie aga mängisime kenasti mängu lõpuni ja tegime ettevalmistusi õhtu asjus. Selleks tellisime kuus suurt maffioosniku pitsat, ostime ka alkoholi ja lahjenduskraami. Samuti kana shaslõkiliha ja ühekordse grilli. Asjad telklaagrisse tirides - olime jala - asusime keha kinnitama ja jooke segama. Õhtuseks ajaks vedasid endid kohale ka kohalikud Haapsalu tüdrukud. Ahjaa, päevasel ajal sai Ursulat kuulatud ja viie ajal Slide Fifty’t. Hakkasime siis napsutama ja sööma. Jagasime oma kraami ka sõbralikult kohalikega. Siis hakkas Jesse tööle. Plaan nägi välja selline, et Puku võeti ohvriks ja selle tulemusena sebis Jesse kõik ülejäänud Lossihoovi sisse. Seks ajaks olin ma juba hulgaliselt alkot joonud, mis aga suure sebimise tõttu lihtsalt ära auras. Samuti oli ka Singer Vinger juba lõpetamas. Aga siis äkki kuulsin ma tuttavat heli oma vasakust kõrvast ja viivitamatult jooksin selles suunas, kust heli aina tugevnes. Viimaks jõudsin B-lavani ja seal kõlaski lugu “Sõbrad, ma mahun teile taskusse”. Loomulikult oli see ansambel Vennaskond, kelle punk-roki saates veetsin järgneva tunni. See oli vääääga lahe kontsert, kus tuli ainult häid lugusid ja kontsert lõppes punk-rokk-anarhist Sid’i looga “My Way”. Seejärel oli aeg asuda juba Lordi suunas. Kusjuures vahepealaks veel niipalju, et jõudsin käia ka Audi juures ja sealt oma viimase alkovaru kah joogipudelisse valada. Ning et ABCS korraldajad vist ei osanud arvata, et tuleb nii palju rahvast. Ja neil nappis käepaelu (isegi eelmise aasta käepaelad võeti kasutusse), ning mõnisada inimest pidi lihtsalt ukse taha jääma. Woow, kas pole?

Peale Lordit ilmus kibekiire plaan minna klubisse “Africa” mis oli oi oi, kui palav. Samas leidus nii silmarõõme, kui tantsutüdrukuid. Ning öö otsa sai baariletist jooke ja jääd taga aetud. Mingi aeg aga meie seltskonna jõud ja lust rauges ning Puku, Marek ja Birx asusid telklaagri suunas astuma. Ma veel jäid, mõtlesin, et Haapsalu piigad tulevad kah veel meiega, et teeme veel öögrilli ja jaura, aga nad eelistasid klubi. Ok, then! Läksin kah minema, Ja jõudsin omadele kah järgi - nad nii sõbralikult ootasid mind! Tänud. Ja magama läinud me olimegi! Wauz, kena päev. Eestlaslik trots ütleb ainult seda, et kohalikud tüdrukud oleks võinud kuidagi tänulikumad olla selle eest, mis me nendega jagasime. Aga küll elu õpetab. ÖöÖÖöööööÖÖÖööööö :)

01 Kuidas ma Haapsallu American Beauty Car Show'le läksin

Haapsalu. Anyway. Tööpäev ju tegelt oli. Ahjaa, ja kas ma mitte eelmine päev Majaka otsas veini ei joonud kellegagi? :P sweeeet. Aga ma imestan ikka, et miks öösel ITT ei tule? Võiks ju tulla. Tuleb hoopis hommikuti. Aga sellevõrra ongi öö rahulikum ja hoopis rahuliku une aeg. Igatahes tööle ma ei kiirustanud. Võtsin asja rahulikult. Mul oli puuviljasalatit ja pannkooke. Tööpäev oli kah selline iisi. Mis sest et ametlikult viimane tööpäev. Teadsin kohe et esmaspäeval on taas tarvis tööle tulla või vähemalt töö asju ajada. Olgu peale. Ühe ajal tõmbasin ma töölt juba koju et saaks kõik asjad kenasti aetud ja pakitud. Pärast muidugi oli ikkagi nii et aega oli suisa niipalju üle, et jõudsin veidi Audit leotada-pesta. Seks ajaks sai ka Puku omadega ühele poole ja Suelt läbi krabasime Margunnari Camaroga kampa ja sõit Haapsalu suunas võis alata. Jõudsime kenasti õigeks ajaks kohale. Saime käbe ka telgi püsti ja siis tulid ka Marek ja Birx Tartust. Enne kui sisse läksime, tegime kiire popsu Margunnari ja Pukuga. Hüppasime sisse ja kargasime kenasti. Seal oli paista ka Kait ja “Tiina”. Üks hetk aga krabas Puku mu varrukast ja juhatas Margunnari juurde. Tuli välja et Margunnaril oli veidi tasakaaluhäired ja see tegi ta olemise veidi nõrgaks. Läksime välja, kus asi selgines ja olukord paranes. Margunnar läks süüa vaatama, mina sisse tagasi. Pärast chillisimegi meie telkide ees. Kõik oli lahe, jõime ja vist ka sõime või igatahes tegime vesipiipu kah, ja sedasi öösel kella 2-3ni. Oli väga lahe. Kuniks Kait&Co minema läksid ja meie pugesime kah telki.