08 Kuidas ma Dagö kontserdile läksin

Ärkan nagu ärkan, kes ikka hommikuid mäletab. Aga väljas on päike ja see paneb mind tegutsema. Lõpuks saan oma asjad niikaugele, et kiman Audiga Thule esindusse. Kahjuks vajalikke “kõrvasi” neil kohe ei ole ja need tuleks alles õhtuks. Seega loobun soovist. Aga siis võtab müügimees visiitkaardi ja kirjutab sinna midagi. Mees kirjutab mingi numbri ja aadressi. Ning lisab et võiks seda numbrit proovida, kuna too tüüp tegeleb ka kasutatud auto katuseraamide ja boksidega. Tore, leian antud aadressi kiirest ja veidi hiljem on mu A4 “kõrvakesed” teinud vahetust vajaliku A6 omade vastu. Peale pidin maksma 100 kulli, aga see on kõvasti etem, kui osta uuena - 360- kulli. Kokku läksid katuseraamid siis maksma 600- eeku pluss transport. Niisiis vuran koju ja hakkan asju pakkima. Kell kolm läbi saan viimaks startima. Tee ääres on hääletajaid paarikaupa, aga mul vaid üks vaba koht - ülejäänud ruum sai täidetud järgnevate asjadega: jalgratas, arvuti, riided, jalanõud, vesipiibud, kõlarid, telk, magamiskott, tekid, söök, igasugused pesemisvahendid, tööriistakohvrid ja muud kraami. Tunne nagu nüüd võiks kasvõi maailma teise otsa kimada. Viadukti alt läbi sõites soovisin sõitva rongi all, et tuleks seiklusrikas või lahe puhkus. Autostereost mängib Vaiko Eplik ja Eliit. Ent esimene tagasilöök tuleb juba helistades Keldule, kes ütleb et on peale paastumist väga haige ja nõrk ja et tema ei saa voodistki eriti püsti. Ammu siis ta veel Dagölegi jõuaks. Seega muserdan juba plaani et panen otse Võrru. Ka Marek Vahingult ei tule häid udiseid - ta juba omadega Võrumaal ja kauaks ei jäägi, niidab muru ära ja järgmine päev juba tagasi Tartus. Et niikuinii suren üksinda, siis otsustan siiski üksi Dagöle minna. Mõeldud tehtud, olen peale Tartud õige pea juba Pühajärvel. Vaatan üle paar kohalikku vaatamisväärsust: Sõja tamm ja siis asun Pühajärve ujuma minekule. Et tee läheb läbi laululava, mis ongi põhimõtteliselt järve kõrval, siis saan nii minnes kui tulles osa suurepärasest heliproovist. Tagas auto juures, valin pikalt mida selga panna. Mingi otsus tehtud, märkan seal ligidal mingeid tüdrukuid einestamas. Teen juttu. Tuleb välja et nad tulid Viljandi folgilt ja hääletades võttis Lauri Saatpalu neid isiklikult peale. Milline juhus ikkagi! Samuti on tegu Pisipeda tüdrukutega, seega on meil ühtsest ühikast palju rääkida. Ent meie vestlust hakkasid häirima vihmapiisad taevalaelt. Pidime suisa puu alla kolima. Ja loomulikult ei olnud meil ühtegi keepi ega vihmavarju. Õnneks sadu praktiliselt lõppes kontserdi alguseks. Sahka lükkas Ursula ja siis tuli Dagö peale. Lood olid väga head ja kogu kontsert oli lahe - laulsin täiega kaasa, ja sellevõrra veel kõvemini, et ma olin üksi ja et mitte üksindlustunnet tekitada. Üllatuseks saputas mind varrukast Imbi Paloots. Vestlesime paar sõna juttu ja siis ta kadus. Ahjaa - ta oli väga heas tujus. Hiljem selgus et tuju ergutas ka tal 5 coolerit ! Kontserdi lõpus kohtasin korra veel Pisipeda tüdrukuid ja ütlesin et võibolla on shansse neil veel Pika sünnipäeval Dagö’t kuulama tulla. Olgu, see tagas mulle ühe tüdruku telefoni numbri. Ja siis tuli hakata mul Võru poole liikuma. Aga vilksamisi nägin kõnniteel Imbit taas. Võtsin kõrvale ja mõni hetk hiljem oli ta juba auto peal ja sõitsime Meranosse pitsat sööma. Tema sõbrants - kes oli samuti Võrukas, jõudis kah mõni aeg hiljem sinna järgi. Saime pitsa kätte ja ajasime sõbralikult juttu. Seejärel suundusime kohalikku ööklubisse Help. Väljast paistis asi väga välja surnud olevat, aga seepool ikka oli neid noorukesi. Igatahes oli koht väga umbne ja ega midagi toredat seal ei olnud. Olime selel 50- kullise sissepääsu eest 15 minutit! Seejärel läksime Imbi sõbranna, Helen vist, poole. Tegime mu vesikat ja ajasime taas juttu. Härra vaaks oli kuum teema :). Kui Vaiko Epliku plaat läbi sai, oli kelle juba 4. pakkisin oma asjad ja asusin Võru poole teel - saatjaks taas Eliit plaat. Ühe plaadiringiga olingi kodus ja tegin käbe voodi ja vajusin unne ;)