Seitsmeteistkümnes päev

Vaat mis juhtub, kui mõtled hommikul, et kindlasti HELISTAN Temale .. aga pärastpoole! PALJU PALJU muretuid, tervislikke ja õnnelikke päevi .. ja öid;) jesse soov!

Ja kummalisel kombel mulle tundub, et täna ei olnud kõik täpselt paigas:
ootamised,
Valud,
Rahutus,
Tülitsemised,
Äbarik pudeliavamine,
see et kaks inimest külas nii magama jäävad korraga, nagu oleks Morfiumit (morfiini) mõlemale õlga süstitud
ja ...

vaadates nüüd asja helgemat poolt (kuigi seda sain ma alles hiljem teada, sest ma ei mäletanud, mida tähendas see, kui lind pähe laseb:D (enne päeva lõppu sain teada et see tähendab ju õnne):
imeilus päikesepaisteline hommik,
muusika, mis saatis mind autoteel,
tegevused, millel oli mõte ja resultaat,
palju häid (jällegi ei tea mis on see õige sõna, armas?) inimesi.
Seda, et liblikad võivad öelda: "Elu on lill"
justnagu tuul, mis leevendab januse janu, leevendas liblikas oma pehmete tiivaliigutustega mu valu,
ja et minust hoolib niipalju inimesi, kes ootasid mu ära,
ja sinna vahele siis see lindude teema;)

Mida enam päev ööse liugles - olgugi et kuu oli juba päiksepaistel ennast taevalaole sättinud - ma mõistsin, et NÜÜD, kus mul on palju ASJU olemas, ei vaja ma tõesti muud, kui ÕNNE ja TERVIST ning ARMASTUST! PALJU ÕNNE!