Tagantjärele kuueteistkümnes

Täiesti normaalne on see et me ei saa ette kirjutada, oma elusi! Väike vihje - "siiski mõned saavad" /M/ Aga see on ränkraske, põnev ja kohati tänamatu töö!

Mis päev? Milline mees?
Aga Maret [Lõvi] unustas eelmine päev koeraga [Ralph (Rally)] väljas käies korteri võtmed enda tasku ja täna sain nad kenasti kätte.
Lisaks jõudsin hilisele magamaminekule ja Lentz'i ärasaatmisele ka korra vanalinnas jalutada, kauplust Universum Universaal (vanilje) külastada ja korraks ka raamatukauplusesse põigata. Ning vastupidiselt Birgiti [Birx Athail] väitele et "kui ma raamatukauplusesse astuks, ei jääks mulle kunagi selline raamat silma", oli esimene asi just see raamat, mida ma riiulis märkasin. ("Minu väga magus elu ehk ...). Ja vaatame nüüd tõele näkku. Loomulikult ostsin ma selle ära, hoolimata sellest, et see mul juba olemas oli. See hind, see oli lihtsalt nii naeruväärne, et ma ei saanud seda sinna seisma jätta, et keegi ta seal lihtsalt ära võtaks või mis veel hullem .. ta jääkski kuhugi ladudesse oma elu elama. Raamat on mõeldud elamiseks - elu edasi andmiseks - " ...ja muinasjutud elamiseks haarab riiulilt." /Dagö/. Ja juhtumisi me ju sellest alles eile (ei, ei, ikka täna, aga väga väga vara) Birxiga rääkisime. Temale olgu see elu, see raamat. Aamen,

Ja õhtu,
õhtu,
õhtu,
Ma pean tunnistama, et juba hommikust saadik kaasas mind enesetunne, mis meenutas pigem tühja kartulikotti, kui heeliumit täis õhupall lae all. Millest tingituna saatis mind rahutus, vaikus, ja frustraktsioon. Ja siiski valisin ma ühe väljundina külastada veel toredaid (häid? armsaid? kõike võib öelda ja kunagi ei tea, milline sõna neist kõige parem on) tuttavaid.. tuttavat et saada osa tema elust, õhkkonnast, kunstist ja valgusest, loomingust, hurmavast muusikast (Sigur Ross) ja väikesest aurast, mis kergitas pisut minu kartulikotistaatust. Tänan teid ja vabadnan et lahkusin just siis, kui ma seda õigeks pidasin, mis sest et teie seda ei tahtnud NII VÄGA!

Ja öö oligi käes,

00:00 Barcelona Lennujaam,